Daugava: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: he:דווינה המערבית |
Resümee puudub |
||
7. rida:
| valgla_maad = [[Venemaa]], [[Valgevene]], [[Läti]], [[Eesti]]
| pikkus = 1020 km
| valgla_pindala = 87 900 km
| jõe_langus = 221 m
| jõe_lang = 0,28 m/km
13. rida:
| paremad_lisajõed = [[Aiviekste]], [[Dubna jõgi|Dubna]]
| vasakud_lisajõed = [[Dzisna]]
}}▼
'''Daugava jõgi''' ehk '''Väina jõgi''', ülemjooksul '''Lääne-Dvinaa''' ([[läti keel
Daugava pikkus on 1020 km ja see jaguneb enam-vähem võrdselt kolme riigi vahel: [[Venemaa]]le kuulub sellest 325 km, [[Valgevene]]sse 328 km ja [[Läti|Lätti]] 367 km. [[Valgla]] on 87 900 km² (suurem kui Läti ja [[Leedu]] kokku). Jõe [[vooluhulk]] [[suue|suudmes]] on 678 m³/s.
== Jõe voolutee kirjeldus ==
▲}}
▲'''Daugava jõgi''' ehk '''Väina jõgi''' ([[läti keel|läti]] ''Daugava'', [[valgevene keel|valgevene]] ''Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina'', [[vene keel|vene]] ''Западная Двина'', [[saksa keel|saksa]] ''Düna'') on [[jõgi]] [[Euroopa]]s.
Daugava algab Venemaalt [[Tveri oblast]]ist [[Peno rajoon]]ist 221 m kõrguselt merepinnast [[Valdai kõrgustik]]ult. Tema lähe tehti kindlaks alles [[1970. aastad|1970-ndatel]] ja see asub pisikese Korjakino järve lähedal [[soo]]s. Esialgu on tema laius 15–20 meetrit, kaldad on mõõdukalt järsud. Jõesäng on kivine, kohatiste [[kärestik]]ega. Mõne kilomeetri kaugusel lähtest suubub jõgi [[Ohvat järv]]e, mille kaldal asuvad [[Ohvat]]i asula ja [[Bologoje]] – [[Velikije Luki]] [[raudtee]] <ref name=lk69>[[Suur maailma atlas]], lk. 69</ref>. Ohvati järve suubub Põhja-Dvinaa parempoolne [[lisajõgi]] [[Volkota]] <ref name=lk69/>.
Lääne-Dvinaa väljub Ohvati järve edelaotsast ja voolab lõunasse <ref name=lk69/>. Ta läbib [[Andreapol]]i, kus teda ületab Bologoje – Velikije Luki raudtee, ja [[Zapadnaja Dvina]], kus teda ületab Velikije Luki – [[Moskva]] raudtee <ref name=lk69/>. Andreapoli ja Zapadnaja Dvina vahel on jõgi kuni 50 m lai.
Allavoolu suubub jõkke vasakult [[Velessa]] ja jõgi pöördub selles kohas läände <ref name=lk69/>. Veel allavoolu suubub Lääne-Dvinaasse paremalt [[Žižitsa]] ja selles kohas pöördub jõgi lõunasse <ref name=lk69/>. Sellest veel allavoolu suubub Lääne-Dvinaasse vasakult [[Meža]] ja jõgi pöördub edelasse <ref name=lk69/>. Žižitsa ja Meža vahel on Lääne-Dvinaa Tveri (vasakul kaldal) ja [[Pihkva oblast]]i (paremal kaldal) piiriks <ref name=lk69/>, aga Meža suudmest allavoolu voolab ta [[Smolenski oblast]]is <ref name=lk69/> ja tema laius suureneb 200 meetrini. Mežat kasutatakse [[palgiparvetamine|palgiparvetamiseks]] ja suudme taga on parvetatud puidu kogumiskoht. Smolenski oblastis läbib jõgi [[Selezni]] ja [[Veliž]]i ning ületab seejärel Valgevene piiri <ref name=lk69/>. Veližist allavoolu on jõgi laevatatav. Ühtlasi kulgeb Veližist kuni suudmeni emmal-kummal jõe kaldal [[maantee]], [[Vitebsk]]ist allavoolu ka raudtee <ref name=lk69/>
Valgevenes voolab Lääne-Dvinaa läbi [[Suraž]]i, kus temasse suubuvad paremalt [[Usvjatša]] ja vasakult [[Kasplja]], edasi läbi [[Ruba]] ja Vitebski, kus temasse vasakult suubub [[Lutsossa]]. Vitebskis pöördub jõgi läände, [[Bešankovitšõ]]s loodesse. Ta voolab läbi [[Ula (Valgevene)|Ula]], kus temasse vasakult suubub [[Ula jõgi]], kuni [[Polatsk]]ini. Ula ja Polatski vahel suubub jõkke paremalt [[Obali jõgi]], Polatskis samuti paremalt [[Palata]]. Seejärel voolab Lääne-Dvinaa läbi [[Navapolatsk]]i, seejärel suubub temasse vasakult [[Ušatša]], [[Dzsjasna]]s suubub temasse vasakult [[Dzisna]], [[Verhnjadzvinsk]]is paremalt [[Drõssa]] ja pärast seda paremalt [[Sarjanka]]. Sarjanka suudmes pöördub jõgi läände ja jõuab Lätti. Lühikest aega voolab ta Valgevene ja Läti piirijõena ning selles kohas asub jõe lõunakaldal, Valgevenes, [[Druja]]. <ref>Suur maailma atlas, lk. 68</ref>
[[Pilt:Daugava Jekabpils.JPG|thumb|Daugava Jēkabpilsis]]
Lätis voolab Daugava läbi [[Krāslava rajoon]]i ([[Krāslava]] asub jõe kaldal) ja [[Daugavpilsi rajoon]]i ([[Daugavpils]] asub jõe kaldal). Daugavpilsis pöördub Daugava loodesse, voolab tükk aega Jēkabpilsi ja [[Preili rajoon]]i piirina (jõe kaldal asub Preili rajooni kuuluv [[Līvāni]], kus Daugavasse suubub paremalt [[Dubna jõgi]]) ning läbi [[Jēkabpilsi rajoon]]i ([[Jēkabpils]] asub jõe kaldal). Daugavasse suubub [[Aiviekste]] ja jõgi pöördub läände. Ta voolab läbi [[Aizkraukle rajoon]]i ([[Aizkraukle]] asub jõe kaldal), pöördub taas loodesse, voolab läbi [[Ogre rajoon]]i ([[Ogre]] asub jõe kaldal) ja [[Riia rajoon]]i ([[Riia]] asub jõe kaldal) ning suubub [[Läänemeri|Läänemerre]] [[Liivi laht]]e. Vahetult enne seda suubub Daugavasse vasakult [[Lielupe]]). <ref>Suur maailma atlas, lk. 48-49</ref>
Daugava laius on Daugavpilsi kandis 200 m, Riia sildade juures 700 m, aga pisut enne Lielupe suuet koguni 1,5 km. [[Jõeorg|Jõeoru]] laius on [[keskjooks]]ul 1–1,5 km, [[alamjooks]]ul 5–6 km. Jõe sügavus on suudmes 8–9 m.
Eestist kuuluvad Daugava jõgikonda [[Kirikumäe järv]] ja [[Pedetsi jõgi]]. Pedetsi on Aiviekste lisajõgi.▼
== Viited ==
<references/>
{{Commons}}
▲Eestist kuuluvad Daugava jõgikonda [[Kirikumäe järv]] ja [[Pedetsi jõgi]].
[[Kategooria:Daugava jõgikond]]
| |||