Erinevus lehekülje "Freiburg" redaktsioonide vahel

Lisatud 4578 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: frr:Freiburg im Breisgau)
''Selles{{See artiklis on juttuartikkel|räägib Saksamaa linnast; Šveitsi linna kohta vaata artiklit [[Fribourg]].}}
----
{{linn
| nimi = Freiburg
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = saksa | Freiburg |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:Wappen Freiburg im Breisgau.svg|100px|Freiburgi vapp]]
| vapi_link = [[Freiburgi vapp]]
| pindala = 153,1
| elanikke = 219 700 (2009)
| lat_deg = 47
| lat_min = 59
| lat_ik = N
| lon_deg = 7
| lon_min = 51
| lon_ik = E
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Karte Freiburg im Breisgau in Deutschland.png|Freiburgi asend Saksamaalasendikaart]]
}}
'''Freiburg''' (ka '''Freiburg im Breisgau''') on linn [[Saksamaa]] lääneosas [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Asub [[Dreisam]]i jõe ääres.
 
Freiburg asub [[Dreisam]]i jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.
'''Freiburg''' (ka '''Freiburg im Breisgau''') on linn [[Saksamaa]] lääneosas [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Asub [[Dreisam]]i jõe ääres.
 
Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) suured linnad on 46 km kaugusel kagus [[Prantsusmaa]]l olev [[Mulhouse]], 51 km kaugusel lõunas [[Šveits]]is olev [[Basel]], 66 km kaugusel põhjas Prantsusmaal olev [[Strasbourg]] ja 85 km kaugusel edelas Šveitsis olev [[Zürich]].
 
Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.
[[Pilt:Freiburg view.jpg|800px|Freiburgi panoraam]]
 
== Kliima ==
 
Freiburg on üks Saksamaa kõige kuumemaid linnasid. Tema aastane keskmine õhutemperatuur on +11,6 °C. Absoluutseks maksimumiks mõõdeti [[13. august]]il [[2003]] +40,2 °C, millega Freiburg ja [[Karlsruhe]] jagavad Saksamaa rekordit.
 
Aastane keskmine sademete hulk on 954 mm ja see on kõrgem kui liidumaa keskmine 800 mm. Suvel sajab rohkem. Kõige sademeterikkam kuu on [[juuni]] (keskmiselt 117 mm), kõige sademetevaesem [[veebruar]] (keskmiselt 54 mm).
 
Aastas paistab päikest keskmiselt 1740 tundi ja see näitaja on samuti üks kõrgeimaid Saksamaal.
 
== Ajalugu ==
 
Esimene dokument, milles Freiburgi ümbruskonda mainitakse, pärineb aastast [[1008]]. Selles kirjeldas [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] [[piiskop]]ile Baseli Adalberole ümbruskonda.
[[1091]]. aastal ehitati endise rooma villa asemele '''Friburch'''i kindlus, mille ümber tekkinud asula sai linnaõigused [[1120]]. aastal.
 
[[1091]] rajas [[Švaabimaa hertsog]] [[Berthold II]] von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse [[Leopoldsburgi varemed|Leopoldsburgi varemetena]]. Kuigi [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai endale tiitli [[Zähringeni hertsog]], mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse [[klooster|kloostreid]]. Bertholdi pojad [[Berthold III]] ja [[Konrad I (Zähringen)|Konrad I]] von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale [[1120]] [[linnaõigused|linna-]] ja [[turuõigus]]e. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.
== Välislink ==
 
Freiburg asus olulisel kohal: [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vaheline [[kaubatee]] lõikus seal [[Rein]]i ja [[Doonau]] vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6 tuhat elanikku.
{{Commonscat|Freiburg}}
[http://www.freiburg.de/ Freiburgi koduleht]
 
[[Pilt:Flickr - …trialsanderrors - The cathedral, Freiburg, Baden, Germany, ca. 1895.jpg|thumb|Freiburgi Münsteri katedraal (umbes 1895)]]
[[Kategooria:Saksamaa linnad]]
Viimane Zähringeni hertsog [[Berthold V]] alustas [[Freiburgi Münsteri katedraal]]i ehitamist endise [[külakirik]]u asemele. Ehitist alustati [[romaani stiil]]is, aga kui see lõpuks [[1513]] valmis, oli see põhiliselt [[gooti stiil]]is.
 
Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist [[1218]] said Freiburgi isandateks [[Urachi krahv]]id. Linnanõukogu ei usaldanud neid ja sõlmis krahvidega lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli [[Egino I]] von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel [[13. sajand]]i lõpus tüli, kui krahv [[Egino II]] von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid [[katapult]]e ja hävitasid tema lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Strassburgi piiskopi [[Konrad von Lichtenberg]]i appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik [[lihunik]] Hauri pussitas piiskopi [[29. juuli]]l [[1299]] surnuks. Kuid sellest ajast pidi linn krahvidele igal aastal 300 marka [[hõbe]]dat maksma.
 
Krahvidele jäi sellestki väheks. [[1366]] tegid nad katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas nende võimu lõppu linnas. [[1368]] ostis linn endale vabaduse ja astus liitu [[Habsburgid]]ega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulga vähenes oluliselt pärast [[9. juuli]]l [[1386]] toimunud [[Sempachi lahing]]ut, milles [[Austria hertsog]] [[Leopold III Habsburg]] püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.
 
Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkaimaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates [[1327]] müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 tuhandeni.
 
[[1467]] asutas Austria hertsog [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]] Freiburgis Albrechti ülikooli, mis tänapäeval kannab [[Freiburgi ülikool]]i nime. Tähtsuse mõttes astus ülikool ammendunud kaevanduste asemele ja Freiburg kujunes tööstuslinnast kultuurikeskuseks. [[Reformatsioon]]i otsustas Freiburg mitte toetada ja sai üheks katoliikliku Saksamaa keskuseks.
 
[[Pilt:Freiburg view.jpg|800px|Freiburgi panoraam]]
{{pooleli}}
== Välislingid ==
{{Commons|Freiburg im Breisgau}}
*[http://www.freiburg.de/ Freiburgi kodulehtsait]
 
{{Saksamaa linnad}}
 
[[Kategooria:Saksamaa linnad]]
 
[[af:Freiburg im Breisgau]]
26 916

muudatust