Redaktsioon: 18. mai 2004, kell 17:30 redigeeri Jaan513 (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Administraatorid 10 382 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. mai 2004, kell 18:57 redigeeri eemalda Jaan513 (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Administraatorid 10 382 muudatust vorm Uuem muudatus →
1. rida: '''Kõverlaid''' on umbes 29 hektari suurune asustamata [[laid]] [[Väinameri\|Väinameres~~]] [[Hiiumaa]]st kagus. [[Hiiumaa laiud\|Hiiumaa laidudest]] on kaugemal idas vaid väike [[Hülgerahu~~]]. Saar kuulub [[Hiiumaa laidude maastikukaitseala]]~~sse~~ Laidelahe sihtkaitsevööndisse. ==Nimi== Saar on oma nime saanud ilmselt oma kõvera kuju ja käärulise rannajoone järgi. ==Asukoht== Kõverlaid asub [[Hiiumaa]] [[Sarve poolsaar]]est 11 kilomeetrit kagus, [[Ahelaid\|Ahelaiust]] umbes 1,5 kilomeetrit kirdes ja [[Muhu]] [[Seanina]]st 7,5 kilomeetrit põhja pool. Kõverlaiu idakallast peetakse [[Hiiu maakond\|Hiiu maakonna]] idapoolseimaks punktiks, kuigi tegelikult on veidi kaugemal idas väike [[Hülgerahu]]. [[Pilt:~~koverlaid_vaade1~~Laidelaheskv.png]]<br>▼ ''Laidelahe sihtkaitsevöönd'' Vaata ka: [[:Pilt:Muhujahiiumaalaiud1.png\|Muhu ja lõunapoolsemate Hiiumaa laidude kaart]]. ==Paikade nimetused== Kõverlaiu läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, [[Muhu]] poole jääb Lõunarand. Kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks. [[Pilt:Koverlaid_kaart1.png]]<br> ''Kõverlaiu ja Hülgerahu kaart'' ==Loodus== Kõverlaiu [[pindala]] on umbes 29 [[hektar]]it. Saare läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, [[Muhu]] pool on Lõunarand. Kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks. Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud ([[mänd]]), keskosas [[lehtmets]] (suures osas [[kask\|kased]]) ja [[kadakas\|kadakad]] ning muud põõsad. Lõunarannas on ida pool järsk mere poolt kuhjatud vall püstise [[rändrahn]]uga. Lõunaranna läänepoolne kallas on harva [[pilliroog]]a kaetud ning lauge. Saare rannajoon on kääruline. ===Meri=== Laidu ümbritsevad [[kare]]d ja [[kari]]d. Läänes asuva [[Ahelaid\|Ahelaiuni]] on meri vaid kuni [[meeter\|meetri]] sügavune ning väga [[kivi]]ne, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada.▼ [[Pilt:koverlaid_vaade1.png]]<br> ''~~Vaade~~Talvine vaade lõuna poolt''▼ ===Kivid=== Idapoolses Lõunarannas on järsk mere poolt kuhjatud vall püstise [[rändrahn]]uga, läänepoolne lõunarand on lauge. Kivid katavad saart vaid rannikul. <table border="0" cellpadding="2" cellspacing="2"><tr> 10. rida ⟶ 38. rida: <tr><td align="center">''Kõverlaiu Lõunarand ja rändrahn''</td></tr></table> ===Taimed=== ▲Laidu ümbritsevad [[kare]]d ja [[kari]]d. Läänes asuva [[Ahelaid\|Ahelaiuni]] on meri vaid kuni [[meeter\|meetri]] sügavune ning väga [[kivi]]ne, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada. Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud ([[mänd]]), keskosas [[lehtmets]] (suures osas [[haab\|haavad]], ka [[kask\|kased]]) ja [[kadakas\|kadakad]] ning muud põõsad. Lõunaranna läänepoolne kallas on hõredalt [[pilliroog]]a kaetud. ===Loomad=== ▲[[Pilt:koverlaid_vaade1.png]]<br> Harva võib saarele ujuda [[põder]] või isegi [[metssiga]], talvel külastab kõiki suuremaid [[Hiiumaa laiud\|Hiiumaa laide]] [[rebane]]. ▲''Vaade lõuna poolt'' ==Inimtegevus== Kõverlaiul ei ole kunagi asustust olnud. Sajandeid tagasi võis saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana. Saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nõusolekuta 1. jaanuarist 10. veebruarini. Kõverlaidu külastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest. ~~Laiu nimi tuleb tema kõverusest. Saarel pole kunagi püsivat asustust olnud.~~ ==Kirjandus== *[[Haide-Ene Rebassoo]]. ''Laidude raamat''., [[Tallinn]], [[1972]]. ==Välislingid==

Kõverlaid: erinevus redaktsioonide vahel