Vikipeedia

Johan III: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Robotid
124 668 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:John III of Sweden.jpg|thumb|200px|right|Johan III (1582. aasta maal)]]
[[FilePilt:JohannesIII.JPG|200px|thumb|Johan III hauamonument [[Upsala katedraal]]is]]
'''Johan III''' ([[20. detsember]] [[1537]] [[Östergötland]]is [[Stegeborgi loss]]is – [[17. november]] [[1592]]) oli [[RootsiStokholm]]) oli [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[1568]]–[[1592]], [[Gustav I Vasa]] ja [[Margareta Eriksdotter (Leijonhufvud)|Margareta Eriksdotter]]i poeg.
 
Johan oli enne kuningaks saamist [[1556]]–[[1563]] [[Soome hertsog]]. [[1581]] võttis ta endale [[Soome suurvürst]]i tiitli.
 
Erinevalt oma vennast [[Erik XIV]]-st, kes ei sallinud poolakaid ja kaalus isegi sõda nende vastu, oli Johan poolakatega heades suhetes ja kosis [[Poola]] [[kuningas|Poola kuningas|kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]. Erikule Johan III iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani [[Stockholm]]iStokholmi. JohaniJohan keeldus, mispeale [[1583]]. aastal kuninga Erik XIV vägi vallutas [[1563]] pärast piiramist [[Turu]] piiramisega ja Johan III vangistati koos naisegaoma vangistatinaisega.
 
[[1567]]. aasta juunis kukutas [[Rootsi parlament]] Eriku, kuna temas hakkasid süvenema [[hullumeelsus]]e märgid: ta hakkas käskima hukata inimesi, kes talle [[reetur]]itena tundusid, isegi kui nad päriselt reeturid ei olnud, ja pussitas oma käega surnuks [[Lotring]]ist saabunud Rootsi saadiku [[Nils Sture]]. Rootsi parlament määras riigile [[regent|regendid]] ja vabastas Johani vanglast. Varsti Erik paranes ning sai trooni tagasi, kuid ei käskinud Johanit uuesti vangistada ja too hakkas kohe plaanima ülestõusu Eriku vastu, tuues ettekäändeks, et too olevat abiellunud lihtrahva hulka kuuluva [[Karin Månsdotter]]iga.
Johanil õnnestus aga mõne aasta pärast vangist välja saada ja koos venna, tulevase [[Karl IX]]-ga suur vägi koguda ja Erik kukutada.
 
Johani ülestõusu toetas enamus Rootsi aadlist, kes polnud rahul Eriku väljastatud vahistamis- ja hukkamiskäskudega, mille täideviimise eest hoolitses kuninga [[nõunik]] ja riiklik [[süüdistaja]] [[Jöran Persson]]. [[1568]]. aasta septembris sundis Johan Ericu troonist loobuma ja sai ise Johan III nime all uueks kuningaks. Ta laskis Jöran Perssoni vahistada, kohtus süüdi mõista ja hukata. Sellel olid ka isiklikud põhjused, sest Persson oli lasknud Johanil vanglas elada märksa hullemates tingimustes kui Erik oli käskinud.
Pärast Eriku kukutamist jätkas Johan [[Liivi sõda]], milles lõpuks võideti venelasi. Liivi sõjas mängis kindlasti olulist rolli ka Johani hea läbisaamine [[Poola]]ga, sest poolakad olid Liivi sõjas rootslaste olulisimad abimehed ja liitlased.▼
 
Siiski ei tundnud Johan end seni kindlana, kuni Erik elas. [[1571]] käskis ta valvuritel Erik mürgitada, kuid see käsk jäi täitmata, õigupoolest täideti alles [[26. veebruar]]il [[1577]], mil Erik mürgitati [[hernesupp|hernesupiga]]. Lahkamine näitas, et Erik suri [[arseenimürgitus]]se.
 
▲Pärast Eriku kukutamist jätkas Johan [[Liivi sõda]], milles lõpuks võideti venelasi. Sõda lõppes [[10. august]]il [[1583]] sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga. Liivi sõjas mängis kindlasti olulist rolli ka Johani hea läbisaamine [[Poola]]ga, sest poolakadkes olidoli Liivi sõjas rootslaste olulisimadolulisim abimehedabimees ja liitlasedliitlane.
 
==Perekond==
 
Johan abiellus [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1562]] [[Vilnius]]es [[Katarina Jagellonica]]ga (1526–1583). Abielust sündisid:
*Isabella (1564–1566)
*[[Zygmunt III|Sigismund]] (1566–1632), Rootsi kuningas 1592–1599 ning Poola kuningas Zygmunt III nime all 1587–1632
*[[Anna Vasa|Anna]] (1568–1625)
 
Johan abiellus [[21. veebruarilveebruar]]il [[1584]] [[Gunilla Bielke]]ga (1568–1592), kes oli endise Östergötlandi asehalduri [[Johan Axelsson Bielke]] tütar. Bielke oli 16-aastane, kuningast 31 aastat noorem ja imekaunis. Johan ise väitis, et soovib enda vanaduspõlveks enda kõrvale ilusat naist ja et väismaa printsesside portreesid ei saa usaldada. Abielust sündis:
*[[Johan (Östergötlandi hertsog)|Johan]] (1589–1618), Soome ja Östergötlandi hertsog.
 
Oma armukese [[Karin Hansdotter]]iga oli Johanil teadaolevalt neli last:
25. rida ⟶ 30. rida:
*Julius Gyllenhielm (1559–1581)
*Lucretia Gyllenhielm (1560–1585)
 
==Sugupuu==
{{Sugupuu2
44. rida ⟶ 50. rida:
|emaemaema= [[Anna Karlsdotter]] (Vinstorpa)
}}
 
 
{{algus}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_III"