Hedvig Hanson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Jürka (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
10. rida:
Esimene suurim võit tuli mainekalt laulukonkursilt "Kaks takti ette", millele järgnes varsti ka tööpakkumine Raadio 2's. Hedvigil olid omad saated, "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus", mis peagi leidsid oma kuulajaskonna. Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks pop-soul ja funk, ansambliga "Con Spirito" esineti peamiselt Tallinna klubides. Sel ajal reisis Hedvig üksi USA'sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal. Kompromissitus manager Ron Eckstine'iga suhtlemisel ning meeletu koduigatsus sundisid lauljatari kiiresti koju tagasi pöörduma. Valikud osutusid õigeteks.
 
1997. aastal sündis koostöös parimate eesti džässmuusikutega – "Basic Concept" – debüütplaat "Love for Sale". See oli kindel suund dzässmuusikadžässmuusika poole. Kui džässilegend Charles Lloyd Hedvigit selle kavaga Tallinnas kuulas, kommenteeris ta: "Hedvig Hanson on haarav ja siiras". Teine album "Let Me Love You" (2000) tähistas aga täielikku iseseisvumist muusikalise mõttes ja omaloomingu esitamist.
 
Aastal 2001 ilmus tema esimene eestikeelne plaat "Tule mu juurde". Hedvig pärjati selle plaadi eest aasta naisartisti ning aasta džäss- ja bluusiartisti nimetusega. Oma eestikeelse albumi ilmumist põhjendas lauljanna "eesti keele ilu avastamisega" – nooremas eas polnud ta arvanudki, et võiks kunagi eesti keeles taolist rütmimuusikat laulda. Ema Novella lauldud laulud suunasid Hedvigi eestikeelse muusika juurde.
 
Juhuse tõttu sattus see plaat kuulsa plaadifirma "Universal" džässi ja klassikaosakonna juhile Londonis, Wulf Müller'ile. Müller oli sellest vaimustuses ning tegi artistile ka kohe ettepaneku plaat samamoodi nagu see on Universal/Emarcy kaubamärgi all välja lasta. Hedvig aga otsustas teha uue plaadi. Selleks kulus aasta. Kohtumine oma lemmiku, dzässkitarristdžässkitarrist Pat Metheny'iga inspireeris Hedvigit kirjutama plaadi lõpuloo "Pat's Lullaby", mille üks osa on Lõuna-Eesti rahvalaul.
 
Tegu oli eesti esimese džässmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nõnda suure plaadifirmaga. Hedvigi neljas CD "What Colour is Love" (2003) sisaldab valdavalt tema enda loomingut ja on kriitikute sõnul tõeline meistriklassi näitaja. Kuue kontserdiga tuur mööda Eestit kogus täissaale ja väga positiivseid vastukajasid. Lisaks tutvustati plaati ka kontsertidega Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Hispaanias. Venekeelse "Jazz Kvadrat" arvustaja Leonid Auskern nimetab plaati väljakujunenud meistri tööks, tõstes esile seda, et Hedvigi hääles kajab dzässiminevikudžässimineviku suuri meistreid, kuid ta ei kopeeri neist kedagi. Ka Wulf Müller saatis talle kiidusõnadega tänukirja. Plaadi nimiloo autor, Terry Callier aga kiitis Hedvigit tundlikkuse eest, millega lauljatar ta laulule oli lähenenud.
 
Samal aastal valiti Hedvig Eesti Raadio aasta muusikuks, samuti pälvis ta Eesti Muusikaauhindade aasta nais- ja džässartisti tiitli.