Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.
Trooja hobune on hobune mis kappab
Troojalased erinevad [[arvutiviirus|viirustest]] selle poolest, et need ei tegele ise otsese vandalismiga (küll aga võib sellega tegeleda [[kräkker]], kes troojalase kaudu süsteemile juurdepääsu saab), ei poogi end külge teistele failidele ega seeläbi n.ö nakata neid, ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased n.ö tagauksi, mille kaudu on [[kräkker]]itel võimalik saada süsteemidele juurdepääs kuni täieliku kontrollini nende üle, koguvad privaatseid kasutajaandmeid (paroole, klahvisisestusi, ekraanipilte jm), saates need oma looja suva poolt valitud suunal ja nullides muude viisidega süsteemide ning nendes sisalduvate andmete turvalisuse.
