Erinevus lehekülje "Joseph Black" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
'''Joseph Black''' (16. aprill [[1728]] [[Bordeaux]] – [[6. detsember]] [[1799]] [[Edinburgh]]) oli [[Šotlased|šoti]] [[keemik]], [[füüsik]] ja [[arst]], keda peetakse üheks tänapäevase [[keemia]] rajajaks.
 
Tema ema oli [[iirlased|iirlane]]{{lisa viide}} ja isa šotlane{{lisa viide}}.
 
Black õppis [[Glasgow' ülikool|Glasgow]]' ja [[Edinburghi ülikool]]is [[arstiteadus]]t.
Ta oli [[1756]]. aastast Glasgow' ülikooli arstiteaduse professor ja keemia lektor ning 1766. aastast Edinburghi ülikooli keemia professor.
 
Võrreldes muundumisi [[lubjakivi]]st [[põletatud lubi|põletatud lubjaks]], edasi [[kustutatud lubi|kustutatud lubjaks]] ning jälle tagasi lubjakiviks [[magneesium]]i ühendite vastavate reaktsioonidega, avastas Black [[keemiline element|element]] magneesiumi ning [[süsihappegaas]]i. Ta näitas [[1752]], et [[naatriumkarbonaat]], [[kaaliumkarbonaat]], [[magneesiumkarbonaat]] ja [[kaltsiumkarbonaat]] on tollases kõnepruugis [[kaustilised alkaalid|kaustiliste alkaalide]] ([[kaltsineeritud magneesia]], st [[magneesiumoksiid]] (MgO) ja [[põletatud lubi]], st [[kaltsiumoksiid]] (CaO)) [[keemiline ühend|ühendid]] [[gaas]]iga, mida ta nimetas kinnitatud õhuks või seotud õhuks (''fixed air''), st [[süsihappegaas]]iga (CO<sub>2</sub>), ning et see gaas moodustab vastavalt magneesiumoksiidi ja kaltsiumoksiidiga [[keemiline reaktsioon|reageerides]] [[karbonaadid]] [[magneesiumkarbonaat|magneesiumkarbonaadi]] ja [[kaltsiumkarnonaat|kaltsiumkarbonaadi]].
Tema tulemused ilmusid [[1755]]{{lisa viide}} raamatus "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba".