Erinevus lehekülje "Folkloristika" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Folkloristikaga tegelev teadlane on [[folklorist]].
 
==Folkloristika ajalugu==
Rahvaluuleteaduse kujunemine algas [[valgustusajastu]]l, 18. sajandi teisel poolel. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused ühiskonnas: [[kiri]] sai valdavaks, taandus [[seisus]]likkus, esile tõusis [[haritlane|haritlaskond]], algas [[industrialiseerumine]], tõusis [[poliitika|poliitiline]] huvi [[rahvas|rahva]] vastu, toimus sotsiaalne eneseteadvuse tõus. Valgustusajastut iseloomustab huvi erinevate eluvaldkondade vastu ja ühiskonna uurimine ([[etnograafia]], [[geograafia]], [[demograafia]]). Mõiste "rahvas" tähendas metsikut, primitiivset, kirjaoskamatut. [[Romantism]]is eristati ülemkihti, kirjaoskusega linnaelanikkonda, kellel oli kultuur, ja alamkihti, kirjaoskamatuid talupoegi, kellel kultuuri ei arvatud olevat.
 
===Eestis===
Eesti rahvaluuleuurimist on mõjutanud ühelt poolt eesti kultuuri ja teaduse üldine arengujoon (19. sajandi kultuurimurrang jne), teiselt poolt rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome jm).
 
Valgustus- ja romantismiajastul hakati Euroopas huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu. Eestis avaldus see baltisakslastest [[estofiilid]]e tekkega, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri.
 
Eestikeelne rahvaluulealane [[terminoloogia]] kujunes [[19. sajand]]il [[saksa keel]]e mõjul. Esimesed eestikeelsed terminid olid tõlkelised ja kirjeldavad. [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] kasutas oma [[1861]]. aasta rahvaluule kogumise üleskutses sõnu "vana vara". Esimest korda kasutas terminit "rahvaluule" [[Jaan Bergmann]] vana [[rahvalaul]]u tähenduses [[1878]]. aastal. [[Jakob Hurt]] viis oma [[1896]]. aasta kõnes lõpuks saksakeelsed terminid eestikeelsetega vastavusse. Hurt nimetas "rahvamälestusteks" (''die Volksüberlieferungen'') kõike, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud. "Rahvamälestuste" alaliikideks olid näiteks "vanad jutud" (''die Märchen''), "rahvalikud ajaloolised jutustused" (''die Sagen''), "vaimulikud rahvajutud" (''die Legenden''), "pruugid ja kombed" (''die Sitten und die Gebräuche'').
 
{{pooleli}}
 
==Folkloristika mõisteid==
119 734

muudatust