Erinevus lehekülje "Väinameri" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  10 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
[[Pilt:Vainamerejaa1.png|thumb|Jää Väinamerel päikesetõusu ajal]]
[[Pilt:O-34-B 500-K 1993.jpg|thumb|Topograafiline kaart]]
'''Väinameri''', (varasema nimega '''Muhu väin''',) on käärulise rannajoonega madal saarterikas [[Läänemeri|Läänemere]] osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte ([[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]]) ning mandri vahel.
 
Väinamere [[pindala]] on umbes 2200 km². Saari ja mandrit eraldavad üksteisest [[väin]]ad: [[Voosi kurk]] eraldab mandrit ja [[Vormsi]]t, [[Hari kurk]] Vormsit ja [[Hiiumaa]]d, [[Soela väin]] Hiiumaad ja [[Saaremaa]]d, [[Väike väin]] Saaremaad ja [[Muhu]]t ning [[Suur väin]] Muhut ja mandrit. Üle Väikese väina ehitati [[1894]]-[[1896]] Saaremaad ja Muhu saart ühendav 3,6 km pikkune [[Väikese väina tamm|tammtee]]. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee [[Soome laht|Soome lahe]] ja [[Liivi laht|Liivi lahe]] vahel. Selle ohtlikkusele viitab Suure väina sissepääsu juures asuva saare (nüüd [[Viirelaid]]) keskajast pärinev nimi Paternoster ([[ladina keel]]es "meie isa").