Aleksandr Menšikov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
12. rida:
 
==Menšikov Põhjasõjas==
Aleksandr Menšikov osales [[1700]]. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] koos [[Boriss Šeremetjev]]iga 1703. aastal [[Nöteborg]]i kindluse vallutamise juhtimisel, lahingus näidatud vapruse eest määrati [[porutšik]] Menšikov vallutatud Nöteborgi kindluse, mis nimetati ümber hollandipäraseks ''[[Schlüsselburg]]''iks ja [[Nyen]]i, (mis nimeti [[2. mai]]l 1703 ümber ''[[Slotburg]]''iks) kindluse komandandiks.
 
===Ingerimaa ja Peterburi kubernerina===
23. rida:
 
===Kaliszi lahing===
1705. aastal juhtis Menšikov 20 000 mehest koosnevkoosnevat Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] väge Rootsi korpuselekorpuse vastu Poolas. Menšikovi juhitud vägedele seisis vastu 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel toimunud [[Kaliszi lahing]]us. Venelased hävitasid Rootsi väed täielikult. Vangi langes 2598 sõjaväelast nende seas üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) ning vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi, võttis vastu vangilangenud Rootsi kindrali mõõga ja edastas selle Vene vägede juhatajale Menšikovile.
 
Toimunud võidu auks pidas Menšikov pidustused Varssavis ning teda autasustati kuningas Augusti poolt «[[Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeauline vürst|Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeaulise vürsti]]» tiitliga. Kõrgeaulisel vürstil käskis aga tsaar [[Peeter I]] välissaadikute ja ülikute vastuvõtmiseks sisse seada oma õukond "nagu Saksamaa keisril": [[Teenistusastmete tabel|ülemõuemeistri, ülemmeistri, ülemkammerhärrade ja õuemeistritega]]. Tsaar Peeter I, kinkis Menšikovile sünnipäevaks 30. maiks 1707. aastal, «[[Ingerimaa]] vürsti» tiitli.
 
===Lesnaja lahing ===
[[1708]]. aastal [[Lesnaja lahing]]us oli Menšikov koos tsaar Peeter I-ga üks kahest võidukast väejuhist juhtides kaitselahingutes kaitse vasakut tiiba [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i vägede vastu.
 
===[[Eestimaa kindralkuberner]]ina===