Aleksandr Menšikov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
19. rida:
Peterburi piirkonna kaitserajatiste rajamise käigus ning sõjaliste vajaduste rahuldamiseks asutas Menšikov [[Sviri jõgi|Sviri jõe]] ääres [[Olonetsi]] laevaehitusdokid (tänapäeva [[Lodeinoje Pole]] linn), kust juba [[22. august]]il 1703. aastal lasti vette esimene 22 kahuriga [[Balti laevastik]]u [[fregatt]] «Standart».
 
===Narva vallutamislahing===
[[1704]]. aastal osales Menšikov [[Narva piiramine (1704)|Narva piiramislahingus]], mille tulemusena [[30. august]]il vallutati ning Menšikov nimetati kindralmajoriks nnin määrati tsaari poolt "Narva ja ja kõigi vallutatud maade" [[kindralkuberner]]iks.
 
===Kaliszi lahing===
1705. aastal juhtis Menšikov 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] väge Rootsi korpusele vastu Poolas. Menšikovi juhitud vägedele seisis vastu 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel toimunud [[Kaliszi lahing]]us. Venelased hävitasid Rootsi väed täielikult. Vangi langes 2598 sõjaväelast nende seas üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) ning vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi, võttis vastu vangilangenud Rootsi kindrali mõõga ja edastas selle Vene vägede juhatajale Menšikovile.
 
Toimunud võidu auks pidas Menšikov pidustused Varssavis ning teda autasustati kuningas Augusti poolt «[[Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeauline vürst|Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeaulise vürsti]]» tiitliga. Kõrgeaulisel vürstil käskis aga tsaar [[Peeter I]] välissaadikute ja ülikute vastuvõtmiseks sisse seada oma õukond "nagu Saksamaa keisril": [[Teenistusastmete tabel|ülemõuemeistri, ülemmeistri, ülemkammerhärrade ja õuemeistritega]]. Tsaar Peeter I, kinkis Menšikovile sünnipäevaks 30. maiks 1707. aastal, «[[Ingerimaa]] vürsti» tiitli.
 
===[[Eestimaa kindralkuberner]]ina===
88 928

muudatust