5191
muudatust
Hedvig Hanson: erinevus redaktsioonide vahel
resümee puudub
(lisatud Ron Eckstine) |
Resümee puudub |
||
|
{{toimeta}}
[[Pilt:Hedvig Hanson with a flower.jpg|thumb|Hedvig Hanson koduaias
'''Hedvig Hanson''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1975]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] [[džäss]]ilaulja.
Hedvig Hansoni ema [[Novella Hanson]] on laulja ning isa [[Tõnu Kilgas]] on laulev näitleja. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga.
Oma elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda ka kõigis tema lauludes. Kaheteistkümneselt kolis noor Hedvig Tallinna ning asus õppima [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkool]]i muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid [[Tallinna Kuristiku Gümnaasium|Tallinna 60. Keskkool]]is ning muusikaõpingud [[Tallinna Muusikakool]]is [[klaver]]i erialal, mille [[1992]]. aastal edukalt lõpetas. Kuigi, lõpetanud keskkooli viitega, otsustas Hedvig edaspidi iseõppimise kasuks. Hedvigi sõnul on ta tänulik [[
Esimene suurim võit tuli mainekalt laulukonkursilt
1997. aastal sündis koostöös parimate eesti jazzmuusikutega - „[[Basic Concept]]“ debüütplaat „[[Love for Sale]]“. See oli kindel suund jazzmuusika poole. Kui jazzilegend [[Charles Lloyd]] Hedvigit selle kavaga Tallinnas kuulas, kommenteeris ta: "Hedvig Hanson on haarav ja siiras." Teine album "Let Me Love You" (2000) tähistas aga täielikku iseseisvumist muusikalise mõttes ja omaloomingu esitamist.▼
▲
Aastal 2001 ilmus tema esimene eestikeelne plaat “[[Tule mu juurde]]”. Hedvig pärjati selle plaadi eest aasta naisartisti ning aasta jazz- ja bluesartisti nimetusega. Oma eestikeelse albumi ilmumist põhjendas lauljanna “eesti keele ilu avastamisega” – nooremas eas polnud ta arvanudki, et võiks kunagi eesti keeles taolist rütmimuusikat laulda. Ema [[Novella Hansoni]] lauldud laulud suunasid Hedvigi eestikeelse muusika juurde.▼
▲Aastal 2001 ilmus tema esimene eestikeelne plaat
Juhuse tõttu sattus see plaat kuulsa plaadifirma „[[Universal]]“ jazzi ja klassikaosakonna juhile Londonis, [[Wulf Müller]]ile. Müller oli sellest vaimustuses ning tegi artistile ka kohe ettepaneku plaat samamoodi nagu see on Universal/ Emarcy kaubamärgi all välja lasta. Hedvig aga otsustas teha uue plaadi. Selleks kulus aasta. Tegu oli eesti esimese jazzmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nõnda suure plaadifirmaga. Hedvigi neljas CD „[[What Colour is Love]]“ (2003) sisaldab valdavalt tema enda loomingut ja on kriitikute sõnul tõeline meistriklassi näitaja. Kuue kontserdiga tuur mööda Eestit kogus täissaale ja väga positiivseid vastukajasid. Lisaks tutvustati plaati ka kontsertidega Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Hispaanias. Venekeelse „[[Jazz Kvadrat]]“ arvustaja [[Leonid Auskern]] nimetab plaati väljakujunenud meistri tööks, tõstes esile seda, et Hedvigi hääles kajab jazzimineviku suuri meistreid, kuid ta ei kopeeri neist kedagi. Ka Wulf Müller saatis talle kiidusõnadega tänukirja. Plaadi nimiloo autor, [[Terry Callier]] aga kiitis Hedvigit tundlikkuse eest, millega lauljatar ta laulule oli lähenenud.▼
▲Juhuse tõttu sattus see plaat kuulsa plaadifirma
Samal aastal valiti Hedvig Eesti Raadio aasta muusikuks, samuti pälvis ta Eesti Muusikaauhindade aasta nais- ja jazzartisti tiitli. ▼
▲Samal aastal valiti Hedvig Eesti Raadio aasta muusikuks, samuti pälvis ta Eesti Muusikaauhindade aasta nais- ja
2005. aastal ilmus teine rahvusvaheline album “[[You bring me joy]]”. See oli rahvusvaheline versioon albumist "Nii õrn on öö" (2004), duoalbum koos Andre Maakeriga. Kiitvad arvustused ilmusid mitmetes rahvusvahelistes jazzist kirjutavates väljaannetes.[[http://www.allaboutjazz.com/php/article.php?id=18989]] 2006. aastal ilmus eestikeelne album “[[Ema laulud]]”, mis sisaldas vanu rahvalaule ning Hedvigi enda kompositsioone. Album oli pühendatud tema esimesele pojale.▼
▲2005. aastal ilmus teine rahvusvaheline album
Pärast “Ema laulude” ilmumist võttis Hedvig endale rahvusvahelistelt esinemistelt puhkust, et pühenduda täielikult oma kahele pojale. Aastal [[2008]] ilmus album “[[Kohtumistund]]”.[[http://www.jazzkaar.ee/uudis.php?id=2549]] Külalisesinejateks pianist [[Kristjan Randalu]], löökpillimängija [[Abdissa Mamba Assefa]] ja trompetist [[Jukka Eskola]].▼
▲Pärast
See album tõi Hedvigile taas aasta jazzartisti tiitli.▼
2009. aasta lõpus välja antud kogumikplaat "Armastuslaulud" on kui omamoodi "Greatest Hits"- Hedvigi kaunimad laulud. Plaadi lugude seas on üllatusena Hansoni/ Runneli "Ma tean, et ma tulen kord jälle", XXI Sajandi Orkestriga ja lisaks kaks uut laulu – [[Jaan Tätte]] “Lahkumine” ja [[Olav Ehala]]/[[Viiu Härmi]] “Siin on oja.”▼
▲2009. aasta lõpus välja antud kogumikplaat "Armastuslaulud" on kui omamoodi "Greatest Hits"
Hedvigi laulud on ilmunud ka välismaistel jazz- ja klubimuusika kogumikel, kõrvuti jazzi suurnimedega [[Famous 3: The Finest Female Jazz Today]], [[The Kings Of Jazz]], [[Nightfly: Yesterday Today & Tonight]]▼
▲Hedvigi laulud on ilmunud ka välismaistel
==
===Albumid===
*"[[Love for sale
*"[[Let me love you]]" (2000)
*"[[Tule mu juurde]]" (2001)
*"[[Kohtumistund]]" (2008)
*"[[Armastuslaulud]]" (2009)
==Vaata ka==
*[http://www.hedvighanson.net hedvighanson.net]
*[http://www.myspace.com/hedvighanson Hedvig Hansoni MySpace'i lehekülg]
{{JÄRJESTA:Hanson, Hedvig}}
| |||