Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940): erinevus redaktsioonide vahel

Kolmeteistkümnest akadeemia liikmest üks ([[Paul Kogerman]]) küüditati Venemaale, neli surid Saksa okupatsiooni ajal (neist Teodor Lippmaa Tartu pommitamise tagajärjel) ja kaheksa (sealhulgas president Karl Schlossmann ja abipresident [[Julius Mark]]) põgenesid 1944. aastal Eestist; mõlemad auliikmed ([[Konstantin Päts]] ja [[Johan Laidoner]]) represseeriti Nõukogude võimu poolt. Kuigi enamus akadeemia liikmeid pääses eksiili, akadeemia tegevust seal ei jätkatud.

 

 

[[28. juuni]] 1945 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EKP KK määrusega otsustati taastada Eesti Teaduste Akadeemia ja kujundada see [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]ks. 19. jaanuaril 1946 otsustas NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotluse Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus [[23. jaanuar]]ist 1946 seadustas Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamise asukohaga Tallinnas. Kuni 1989. aastani loeti Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamisaastaks 1946. aastat. 1989. aasta uus põhikiri määratles akadeemia Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938.