Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
'''Eesti Teaduste Akadeemia''' (ladina keeles Academia ''Litterarum Scientiarumque Estonica'') oli 1938–1940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus [[Eesti]]s.
== Eellugu ==
Eesti Teaduste Akadeemia asutati [[28. jaanuar]]il [[1938]] dekreedina antud [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus]]ega (SK VI 1938, 2, 2), mis hakkas kehtima [[4. veebruar]]il 1938. Tema ülesandeks oli üldiste ja eriti Eestit käsitlevate teaduste edendamine, lähtudes eeskätt tegeliku elu vajadustest välja kasvanud küsimustest.▼
Juba Asutav Kogu oli tahtnud luua [[Eesti Teaduste Asutus]]t, kuid see jäi teostamata, muuhulgas oli põhjuseks vastava kvalifikatsiooniga teadlaste puudus. 1930. aastate keskel tekkis uuesti mõte asutada teaduste akadeemia või anda teaduste akadeemia õigused [[Õpetatud Eesti Selts]]ile.
== Asutamine ==
▲Eesti Teaduste Akadeemia asutati [[28. jaanuar]]il [[1938]] dekreedina antud [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus]]ega (SK VI 1938, 2, 2), mis hakkas kehtima [[4. veebruar]]il 1938. Tema ülesandeks oli üldiste ja eriti Eestit käsitlevate teaduste edendamine, lähtudes eeskätt tegeliku elu vajadustest välja kasvanud küsimustest.
Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president. Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks.
19. rida ⟶ 23. rida:
Eesti Teaduste Akadeemia avakoosolek peeti [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1938 [[Tallinn]]as [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] saalis. Vabariigi President [[Konstantin Päts]] ütles koosolekul peetud kõnes: ''Lubatagu tänasel pühalikul silmapilgul minule meele tuletada ühte juhust minu elus. See oli 1911. a., kui vabanesin ühest vene asutusest, milles oli rohkesti aega järele mõelda kõige üle. Äsja vabanenud, tuldi minu juure ja öeldi, et mul tuleb minna ühe hommikumaa keelteprofessori juure, kelle käes otsustamisel küsimus, kas eesti koolides võib õpetada eesti keelt. Asjaoludega mitte täiesti kursis olles, tuli siiski asuda ülesande lahendamisele. Raamatutega täidetud toas igasuguste kujude ja kujukeste keskel leidsin vana õpetlase, kes küll tundis kaugeid hommikumaa keeli, kuid kes tõendas, et ta pole kuulnud eesti keelest. Oma ülesande lahendamisel tuli meil teadlase juure viia terve hulk eesti keeles ilmunud raamatuid, millede põhjal teadlast veensime, et eesti keel kuulub kultuurkeelte hulka.''
== Tegevus ==
9. juunil 1939 kinnitati Vabariigi Presidendi poolt Akadeemia kolmeteistkümnes tegevliige [[Teodor Lippmaa]], kes oli ainus Akadeemia täiskogu poolt valitud liige.
Akadeemia ruumid asusid Tartus, Lai tänav 34. Akadeemia aastaraamatu esimene ja ainus köide ilmus 1940. aastal. Lühikeseks jäänud tegevusaja tõttu ei suutnud akadeemia luua traditsioone.
== Likvideerimine ==
Akadeemia likvideeriti [[17. juuli]]l Vabariigi Presidendi dekreedina välja antud seadusega alates [[20. juuli]]st [[1940]]. Akadeemia likvideerimiskomisjoni esimees oli Teodor Lippmaa. 1941. aastal püüdis Tartu Ülikooli rektor Edgar Kant akadeemia tegevust taastada, kuid tagajärjetult.
| |||