Neutrontäht: erinevus redaktsioonide vahel

Neutrontähe üks eripärasid on tema aine äärmiselt suur [[tihedus]], mis vastab [[aatomituum]]a ja puhta [[neutronaine]] tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta.

Tüüpilise neutrontähe [[raadius]] on vaid 10-15 [[kilomeeter|km]], kuid sellest hoolimata on tema [[mass]] on võrdne 1-2 [[Päike]]se massiga.

[[Temperatuur]] on samutisünnile võrdne (tekkides on väga kõrge) järgneva kiire jahtumise tõttu tavaliselt lähedane Päikese tuumas valitsevaga.

Kuna selle [[taevakeha]] [[pindala]] on väga väike, siis kiirgab ta äärmiselt vähe [[valgus]]t. Seetõttu on neid ka väga raske isegi parimate [[teleskoop]]idega avastada.

Kuna neutrontähel on väga suur [[mass]] surutud üliväikesesse ruumi, siis on tema [[gravitatsioon]] sedavõrd suur, et mõjub isegi valgusele, painutades valguskiiri oma teelt tugevasti kõrvale ([[gravitatsioonilääts]]).

Neutrontähed tekivad suure massiga tähtedest. Kui suure massiga täht jõuab tuumkütuse lõppedes oma eluea lõpule lakkavad temas [[termotuumareaktsioon]]id. [[Temperatuur]]i langedes langevad ka [[rõhk]] ja seetõttu hakkab gravitatsioon tähe tuumas järjest enam võimust võtma. Tulemuseks on tähe tuuma kokkukukkumine ja väliskihtide plahvatuslik eemalepaiskumine kollabeerumisel vabaneva [[energia]] arvelt.

[[Galaktika|Linnutee galaktikas]] on umbes miljon aktiivset neutrontähte ja sellest on järeldatud, et uus neutrontäht peaks tekkima iga 10 aasta tagant. Tänapäeval asub üks tuntumaid neutrontähti Krabi udukogu keskel. Just see täht, oligi tõestuseks, et neutrontähed tekivad supernoovadest, olles jäänuk plahvatusest, mida võis näha tõenäoliselt aastal [[1054]]. Pärast plahvatamist supernoovana jääb kunagisest suurest 1,4-3mitme Päikese massiga tähest järgi 1-2 Päikese massiga neutrontäht, mis pöörleb tormiliselt ning millel on tugev magnetväli. Magnetilisus on põhjustatud sellest, kui täht pärast plahvatust kokku vajus, siis eraldusid [[prooton]]id ja elektronid, mis tekitasid tähe ümber tugeva magnetvälja. Sellepärast koosneb neutrontäht peamiselt neutronitest. Kui tähe mass oleks veel suurem, kui 3 meie Päikese massi, siis tekiks juba must auk. Neutrontähe [[diameeter]] on umbeskuni 20 km ja väiksem, kuid tema tihedus on kolossaalne. Parim võrdlus oleks see, kui suruda kogu inimkond, umbes 6 miljardit, 60 kg inimest, ühte kuupsentimeetrisse, siis saaksime neutrontähe tiheduse.

PaljudOsad neutrontähed esinevad [[kahendsüsteem]]is, kus tal on naabriks tavaline täht. Neutrontäht hakkab tõmbama kaaslaselt [[mateeria]]t, mis gravitatsiooni tõttu võib kanduda otse neutrontähe pinnale läbi magnetilise lehtri, mis on neutrontähe magnetpoolustel. Hõõrdumise tõttu aine kuumeneb ja hakkab välja saatma [[röntgenkiirgus]]t, mida mõjutab jällegi neutrontähe magnetväli, surudes kiired välja peene kiirena poolustelt, neutrontähe pööreldes muutub ka kiire asukoht, mistõttu võib teda nimetada kosmosemajakaks. Neutrontähed, mis väljastavad röntgenkiiri nimetatakse ka röntgenpulsariteks.