Neutrontäht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: ht:Etwal a netwon |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}}
'''Neutrontäht''' on surnud ja kokkukukkunud [[täht (astronoomia)|täht]], mis koosneb peamiselt [[neutron]]itest.
Neutrontähe üks eripärasid on tema äärmiselt suur [[tihedus]], mis vastab [[aatomituum]]a ja puhta [[neutronaine]] tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta.
Tüüpilise neutrontähe [[raadius]] on vaid 10-15 [[kilomeeter|km]], kuid sellest hoolimata [[mass]] on võrdne 1-2 [[Päike]]se massiga.
[[Temperatuur]] on samuti võrdne Päikese tuumas valitsevaga.
11. rida ⟶ 12. rida:
Kuna neutrontähel on väga suur [[mass]] surutud üliväikesesse ruumi, siis on tema [[gravitatsioon]] sedavõrd suur, et mõjub isegi valgusele, painutades valguskiiri oma teelt tugevasti kõrvale.
[[Paokiirus]] neutrontähe puhul on võrdne umbes kuni poole [[valguse kiirus]]ega ( ~150 000 km/s ).
Neutrontähed tekivad suure massiga tähtedest. Kui suure massiga täht jõuab tuumkütuse lõppedes oma eluea lõpule lakkavad temas [[termotuumareaktsioon]]id. [[Temperatuur]]i langedes langevad ka [[rõhk]] ja seetõttu hakkab gravitatsioon tähe tuumas järjest enam võimust võtma. Tulemuseks on tähe tuuma kokkukukkumine ja väliskihtide plahvatuslik eemalepaiskumine vabaneva [[energia]] arvelt.
25. rida ⟶ 26. rida:
Impulsi edasikandjateks on vabad [[elektron]]id, mis magnetvälja kiirendava toime tõttu neutrontähe pinnalt lahkuvad. Kuna elektronid lahkuvad peamiselt [[magnetpoolus]]telt, siis on väljuvad impulsid [[kosmos]]esse suunatud kitsa kiirtekimbuna.
== Neutrontähe avastamine ==
| |||