Henri III: erinevus redaktsioonide vahel

[[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Sigismund Augusti õde [[Anna Jagiellonka]]. [[Poola]] kuningaks valiti [[16. mai]]l [[1573]] Henri, kes sai sellega läbi aegade esimeseks valitud Poola kuningaks. Henri andis [[10. september|10. septembril]] [[Jumalaema kirik]]us vande ja võttis [[13. september|13. septembril]] vastivastu Poola delegatsiooni tunnistuse kuningaks valimise kohta. Ta jõudis Poolasse [[1574]]. aasta jaanuaris ja krooniti [[21. veebruar]]il kuningaks. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Seetõttu surigi Jagelloonide dünastia välja.

Kolm ja pool kuud pärast Henri kroonimist Poola kuningaks, [[30. mai]]l, suri Charles IX ja Henri sai kuningaks. Juunis põgenes ta salaja, jättis Poola trooni vabaks ja asus Prantsusmaa troonile. Poola esitas ultimaatumi: kui Henri ei naase [[12. mai]]ks [[1575]], kuulutatakse ta troonist loobunuks. Nimetatud kuupäeval nii juhtuski.

[[15. veebruar]]il 1575 krooniti ta [[Reimsi katedraal]]is Prantsusmaa kuningaks. [[14. veebruar]]il 1575 abiellus ta [[Louise de Lorraine-Vaudémont]]iga, kuid abielust ei sündinud last. [[1584]] suri Henri noorem vend François, mis tähendas,tõi etkaasa Valois'de meessoo pealiinpealiini sureb väljaväljasuremise. Uueks kroonprintsiks sai [[Navarra kuningriik|Navarra kuningas]] [[Henri IV|Henri III]], kes pärines meesliinis [[Louis IX]]-st.

Henri toetas kord [[Katoliiklik Liiga|Katoliiklikku Liigat]], kord hugenotte. Ta pagendas liiga juhi [[Henri de Guise]]´'i mõjul [[1585]] hugenotid Prantsusmaalt, kuid pidi rahvaülestõusu pärast [[1588]] [[Pariis]]ist põgenema, laskis seejärel [[23. detsember|23. detsembril]] 1588 Henri de Guise´'i ja tema venna [[kardinal]] [[Louis de Guise]]´'i mõrvata, ning hertsogi poja vangistada ningja hakkas liidus hugenottide juhi Navarra Henriga [[Pariis]]i piirama.

Henri III tappis fanaatiline katoliiklane, 22-aastane [[dominiiklased|dominiiklasest]] [[munk]] [[Jacques Clément]], kes sealsamas kohe ise tapeti. Munk saabus kuninga vastuvõtule [[Pariis]]i eeslinna [[Saint-Cloud]]i'sse kirja üleandmise ettekäändel ning tappis ta pärast kirja üleandmist mürgitatud pistodaga. Henri III olevat üelnudöelnud vaid: "Neetud munk, ta tappis mu!". Clément, kellele [[jesuiidid|jesuiitide]] poolt tehtud [[ajupesu]] tulemusena oli selgitatud, et ta on jumaliku kaitse all ning ta on pärast oma ülesande täitmist teistele nähtamatu -, tapeti kohapeal valvekuninga ihukaitsjate poolt. Järgmisel päeval, [[2. august]]il 1589, viiditoimus surnukeha üle läbipostuumne kohtuistung, millekus tulemusel tehtud otsuse alusel otsustati: «"eelpoolnimetatud ClémentClémenti laip, tõmmata hobustega neljaks, pärast mida ta põletada, tuhk aga puistadapuistata jõkke, et lõplikult hävitada igasugune mälestus temast»". [[Kohtuotsus]] viidi samal päeval täide.