Algne folkrokk tekkis [[1960. aastad|1960ndatel]] [[USA]]-s ja [[Kanada]]s. Tüüpilised omadused olid tihedad lauluharmooniad ning [[Elektroonilised muusikainstrumendid|elektriliste instrumentide]] suhteliselt efekti- ja moonutustevaba kõla, nagu näiteks [[The Byrds]]i kitarristi [[saund]]i puhul. Esimene folkroki hitt oli "[[Mr. Tambourine Man]]" [[1965]]. aastal, ansamblilt The Byrds. Repertuaar toetus osalt folgile, osalt [[Bob Dylan]]i taoliste folgilähedaste autorilaululoojate loomingule. Kasutati ka akustilisi instrumente.
DNKA STILL MAKE RULES
== Anglokeldi folkrokk ==
See folkroki variant viis välja 1960ndate aastate Briti folkrokile (''[[British folk rock]]'', ''[[electric folk]]''). Stiilile pani aluse [[Fairport Convention]], mis kasutas teadlikult Briti folgi elemente. Peagi hakkas algselt pigem traditsiooniline folkansambel [[Steeleye Span]] rikastama oma palasid roki elementidega ning jõudis sarnase tulemuseni. Kui inglise ansambel Steeleye Span oli iiri folgi ja roki segule tuntust kogunud, hakkasid seda vijelema ka Iirimaa ansamblid, näiteks [[Horslips]].
Stiil ''[[Celtic rock]]'' kasutas Iirimaa, Šotimaa, [[Cornwall]]i ja [[Bretagne]]'i stiilielemente. Seda stiili kujundas Iirimaa ansambli [[Clannad]] kõrval eriti bretooni harfimängija ning laulja [[Alan Stivell]], kes tegi selle stiili tuntuks ka väljaspool Prantsusmaad ning keda sageli kutsutakse ''Celtic rock''<nowiki>'i</nowiki> isaks. Vähemalt 1970ndate esimesel poolel oli ''Celtic rock'' folgile väga lähedal: kasutati keldi pärimuslikke viiuli- ja harfi- ning isegi laulumeloodiaid, kuid ühtlasi kitarrivõimendit ja löökpille. Paljud esinejad, sealhulgas ka Clannad ja Stivell, hakkasid üha enam kasutama esoteerilist või [[New Age]]'i sisu, pööramata siiski päriselt selga ka folkloorile.
