Erinevus lehekülje "Friedrich Hollmann" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Oli aastatel [[1859]]–[[1873]] (introdutseeriti [[5. aprill]]il [[1859]]) [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetaja. Seejärel asutas ta aastal [[1873]] Tartus kaheaastase eestikeelse religioosse vaimsusega vallakooliõpetajate seminari, oli aastatel [[1873]]–[[1887]] direktor, seminari seismajäämise järel tegutses Peterburi linnamisjonis. nimetati aastal [[1889]] Liivimaa kindralsuperintendendiks, kelleks jäi surmani. Suri aastal [[1900]] [[Valga]]s, olles teel koju sinodilt.
 
== Tegevus vaiulikuvaimuliku, pedagoogikirikujuhi ja kirikujuhinapedagoogina ==
Kirikumehena ja eriti Liivimaa kiriku vaimuliku juhina lähenes ta tuttavale kirikuvürsti tüübile: varustatud raudse tahtega, pani ta ennast järjekindlalt maksma kirikus, juhtides kirikut täielikus kooskõlas "maapoliitikaga", mis "maakirikus" nägi üht rahva kasvatuse tegurit ajalooliselt kujunenud Balti omapärase poliitilise ja ühiskondliku seisukorra muutumatult alalhoidmise sihis. Seejuures olid möödapääsmatud kokkupõrked kodumaa võimuvahekordades põhjalikke muutusi ja uuendusi taotlevate eesti ja läti iseteadlike püüetega. Hollmanni selge vaim ja tasakaalukus suutis ära hoida järskude lõhede tekkimist kirikus, milleks aitas kaasa Vene valitsuse ja kreeka-katoliku kiriku poolt 90-ndate aastate alguses erilise hooga tarvtusele võetud surveabinõud luterliku kiriku, eriti koguduseõpetajate vastu, kes olid seotud kiriklike talituste läbiviimisega rekonvertiitidele(õigeusus pettunutele).
 
Koolimehena oli Hollmanni tugevaks küljeks katehheetilise õpetusviisi käsitlemine usuõpetuses. Viljakam tegevus kirjanduse põllul sünnib seminarijuhataja ameti pidamise ajal ja usuõpetusliku koolikirjanduse alal.
 
== Isiklikku ==
42 557

muudatust