Hector Berlioz: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: lv:Hektors Berliozs
3. rida:
 
== Helilooming ==
Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia ''Symphonie Fantastique'' (1830, Schuberti 8. sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad ''(col legno'' keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.''banda'' kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837.aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori.
 
Huvitava faktina tasuks märkida sedagi, et ehkki Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli.