Kohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
10. rida:
 
== Kohtute ülesanded ==
 
===Rahu tagamine===
Rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Kui puuduks erapooletu institutsioon tülide lahendamiseks, võtaksid inimesed õiguse iseenda kätesse ([[veritasu]]). Tõenäoliselt ei peaks sellisele korra ning turvalisuse puudumisele vastu isegi primitiivne ühiskond, kuid leidub ka vastupidiseid arvamusi.
 
===Avaliku võimu kontroll===
Üks kohtute funktsioone on kontrollida [[täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Nii on [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] (PS) § 15 kohaselt igaühel [[subjektiivne õigus|õigus]] pöörduda oma õiguste rikkumise puhul kohtusse.
 
Kui [[üldine õigus|üldise õiguse]] riikides teostavad järelevalvet tavalised kohtud, siis mandrieuroopa riikides on selleks tavaliselt spetsialiseeritud halduskohtud. Sellise lahenduse mudeliks on prantsuse [[Conseil d'État]].
 
===Põhiseaduslikkuse järelevalve===
{{vaata|Põhiseaduslikkuse järelevalve}}
Põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle, et [[Seadus (õigusteadus)|seadus]]ed jm [[õigusakt]]id oleksid kooskõlas põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel [[kohaldamine|kohaldatavad]] seadused on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks (PS § 152).
 
===Vaidluste lahendamine eraisikute vahel===
Kui inimese õigusi on rikutud teise inimese poolt (näiteks tekitatud hooletu tegevusega kahju või jäetud kokkulepitud rahasumma maksmata), on kohtute kohustus see õiguserikkumine tuvastada ning kohustus fikseerida.
 
===Kriminaalasjades esitatavad süüdistused===
Ainult kohtud saavad mõista kellegi süüdi [[kuritegu|kuriteos]], seda ei saa teha [[politsei]] või [[prokuratuur]] (Vt [[Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus_%28kehtiv%29#P.C3.95HI.C3.95IGUSED.2C_VABADUSED_JA_KOHUSTUSED|PS § 22 lg 1]]). Kohtud peavad tagama õiglase ja erapooletu menetluse ning ära hoidma alusetu süüdimõistmise.
 
===Õiguse kujundamine ja loomine===
Kuigi mandrieuroopa õigusruumis puudub ''[[stare decisis]]'' doktriin ja kohtud ei ole formaalselt võttes kohtud seotud eelnevate kohtuotsustega, järgivad nad tegelikkuses peaaegu alati eelnevat kohtupraktikat. Vastupidine olukord, kus sarnaste asjaolude põhjal tehtaks erinevaid otsuseid, tekitaks kahtlusi omavolis.
 
Kohtupraktika kujundamisest tuleb eristada olukorda, kus kohtud osalevad otseselt [[seadusandlus|seadusandlikus]] protsesssis. Nii on [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtule]] delegeeritud [[menetlusõigus]]e [[koodeks]]ite väljatöötamine.
 
==Kohtuvõimu teostamise printsiibid==