Redaktsioon: 14. september 2010, kell 13:13 redigeeri 213.35.193.166 (arutelu) →‎Eukarüootide päritolu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. september 2010, kell 13:14 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 343 muudatust P Tühistati kasutaja 213.35.193.166 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Luckas-bot. Uuem muudatus →
46. rida: Eukarüootide päritolu küsimus on veel üsna ebaselge. Kuidas ja millis(t)est [[prokarüoodid\|prokarüootide]] rühma(de)st on nad kujunenud? Millal tekkisid esimesed eukarüoodid? Kas eukarüoodid tekkisid umbes samal ajal kui esimesed prokarüoodid (nn. kolm domeeni: ''Bacteria'', ''Archaea'' ja ''Eucarya''; Woese ''et al.'', 1990), hoopis tunduvalt hiljem ja mingist bakterite (''Bacteria sensu'' Woese) harust (Cavalier-Smith, 2002) või hoopis kahe prokarüoodi ühinemisel (nt. Rivera & Lake, 2004), pole veel päris kindlaks tehtud. Vanimad eukarüootide [[kivistised]] on 1,5 (võibolla isegi 1,7-1,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma (Javaux ''et al.'', 2003; Katz ''et al.'', 2004). Eukarüootide [[evolutsioon]]is on olulist rolli mänginud [[endosümbiont\|endosümbioos]]. Kahte tüüpi organellid – plastiidid (kloroplastid) ja mitokondrid – pärinevad kunagi eukarüoodi poolt [[fagotsütoos]]i teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb [[α-proteobakter]]ist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel [[Amitokondriaalsed eukarüoodid\|amitokondriaalsetel]] (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri [[geen]]ide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks [[hüdrogenosoom]]ideks, [[mitosoom]]ideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab [[tsüanobakter]]i, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset [[liitvetikad\|liitvetikate]], [[punavetikad\|punavetikate]] ja [[rohevetikad\|rohevetikate]] (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid – ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: [[neelvetikad]] (''Cryptophyta''), [[haptofüüdid]] (''Haptophyta''), [[stramenopiilid]] (''Heterokonta''; nt. [[pruunvetikad]], [[ränivetikad]]) ja vaguviburvetikad (''Dinoflagellata''). Rohevetika-tüüpi plastiidid on ''Chlorarachniophyceae'' (''[[Rhizaria]]'') ja ''Euglenida'' (''[[Excavata]]'') esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid pärinevad ühest eellasest (''[[Chromalveolata]]'' hüpotees) või on iga ülal mainitud rühm need omandanud sõltumatult, on veel ebaselge (Katz ''et al.'', 2004). [[Vaguviburvetikad\|Vaguviburvetikate]] (''Dinoflagellata'') seas on ette tulnud ka tertsiaarset endosümbioosi (see tähendab sekundaarse plastiidiga eukarüoodi omastamist). == Eukarüootide mitmekesisus == 188. rida: [[sv:Eukaryoter]] [[tl:Eukaryote]] [[ta:மெய்க்கருவுயிரி]] [[th:ยูแคริโอต]] [[vi:Sinh vật nhân chuẩn]] [[tg:Эукариот]] [[tr:Ökaryot]] [[uk:Ядерні]] [[ur:حقیقی المرکزیہ]] [[wa:Eucariote]] [[yo:Ẹ̀ùkáríọ́tì]] [[zh:真核生物]]

Eukarüoodid: erinevus redaktsioonide vahel