Balfouri mänd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
| seisund = LR/CD
| seisundi_süsteem = iucn2.3
| seisundi_ref = <ref name="iucn">{{netiviide | URL= http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/34057/0 | Pealkiri = Conifer Specialist Group 1998. "''Pinus balfouriana''".| Väljaanne = IUCN Red List of Threatened Species. <www.iucnredlist.org>.| Kasutatud = 21.04.2010| Keel = inglise}}</ref>
| pilt = Pinus balfouriana oldtree2.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250275 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
19. rida:
| binaarse_autor = Balfour (1853)
| levikukaart = Pinus balfouriana levila.jpg
| levikukaardi_laius = 275px
| sünonüümid =
}}
27. rida ⟶ 28. rida:
Balfouri mänd on väga pikaealine ja aeglasekasvuline. Vanim leitud puu on 3400-aastane lõunapoolse alamliigi ''austrina'' esindaja. Põhjapoolse alamliigi ''balfouriana'' vanimad leitud puud on ligi 1600-aastased.<ref name="fed2"/>
 
Puu kasvab tavaliselt 6–15 m, harva kuni 22 m kõrguseks. Suurima leitud puu kõrgus on 23 m ning [[tüvi|tüve]] läbimõõt 2,55 m.<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/pinbal/all.html| Pealkiri = "''Pinus balfouriana''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 22.04.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
[[Võra]] on koonilise kuni ebakorrapärase kujuga. Tüvi on sirge või kaldu, [[korp]] on üsna paks (5–8 cm), hall kuni punakas või pruunikas, rõmeline.<ref name="conifers"/>
35. rida ⟶ 36. rida:
[[Okas|Okkad]] on viiekaupa kimbus, 1,5–4 cm pikkused, ülespoole kõverdunud, sinakas- või kollakasrohelised, terava kuni tömpja tipuga, püsivad võrsetel 10–30 aastat.<ref name="conifers"/>
 
[[Isasõis]]ikud on punased, ellipsoidsed, umbes 6–10 mm pikkused. [[Käbi]]d on sümmeetrilised, silinderja kujuga, 6–9 (11) cm pikkused, noorelt purpurjad, valminult punakaspruunid. [[Seemned]] on ellipsoidse kuni munaja kujuga, 5–10 mm pikkused, kahvatupruunid, punaste triipudega, 10–12 mm pikkuse tiivakesega. Ühe seemne keskmine mass on 27 mg.<ref name="conifers">{{netiviide | URL = http://www.conifers.org/pi/pin/balfouriana.htm| Pealkiri = "''Pinus balfouriana''"| Väljaanne = www.conifers.org| Kasutatud = 22.04.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
== Alamliigid ==
Balfouri männil eristatakse kahte alamliiki, mille levilad asuvad üksteisest umbes 480 km kaugusel.
*''Pinus balfouriana'' subsp. ''austrina'' – lõunapoolse alamliigi levila asub [[California]]s, [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] mäestikus.
*''Pinus balfouriana'' subsp. ''balfouriana'' – põhjapoolse alamliigi levila paikneb California põhjaosas, [[Klamath]]i mägedes.<ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647855| Pealkiri = Conifer database: "''Pinus balfouriana''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 21.04.2010| Keel = inglise}}</ref>
Alamliikide erinevused:<ref>James E. Eckenwalder. ''"Conifers of the World: The Complete Reference''", Timber Press, 2009. ISBN-13: 9780881929744; ISBN-10: 0881929743.</ref>
{| border=1
! width=130| Erinevus
67. rida ⟶ 68. rida:
Põhjapoolse alamliigi ''balfouriana'' levila asub Klamathi mägede nõlvadel, 2100–2500 m üle merepinna. Kliimat mõjutab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lähedus, keskmine sademete hulk aastas on vahemikus 1250–1750 mm. Kuna Klamathi mägedes pole palju kõrgemaid mäetippe, siis on levikuala tippude vahel ära hajutatud. Kasvupinnaste lähtekivimiteks on [[gabro]], [[granodioriit]], [[kildad]], [[lubjakivi]] ja kõige levinum on [[Serpentiin (mineraal)|serpentiin]]. Serpentiinist tekkinud muldadel moodustab ta peaaegu puhaspuistuid, kuna Balfouri männiga koos esinevad puuliigid taluvad neid muldasid vähem (välja arvatud [[Jeffrey mänd]]). Serpentiinmuldadel kasvab ta enamikel mäenõlvadel, orgude põhjas ja järvede madalikel. Teistel mullatüüpidel esineb üksikute mõnesajaliste puude gruppidena mäetippudel, järskudel lääne- ja lõunanõlvadel. Mäenõlvade kalle kasvukohtadel on vahemikus 15–32 %.<ref name="fed2"/>
 
Balfouri mänd talub külmakraade –23...–29° C<ref>Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. ''"Conifer Cold Hardiness''", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>.
 
== Kaasliigid ==