Tartu Ülikooli peahoone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Peahoone avamise pidulik aktus toimus [[3. juuli]]l [[1809]]. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.
Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud
2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda.
== Tulekahju peahoone ==
Ööl vastu [[21. detsember|21. detsembrit]] [[1965]] oli peahoones tulekahju. Hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimisega käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati [[1. september|1. septembriks]] [[1966]], aula aga [[28. aprill]]iks [[1967]]<ref>Ando Leps. [http://kultuur.elu.ee/ke499_tulekahju.htm#top Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust.] Kultuur ja Elu</ref>.
==Pildimaterjal==
| |||