Hernhuutlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
50. rida:
Zinzendorfi abiga avaldati [[1739]] eestikeelne [[piiblitõlge]]. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. Samas võideldi rahvapärimuse, vanade uskumuste ja tavadega. Hernhuutlased tõid kirikusse koorilaulu, samas sai see saatuslikuks Eesti [[regilaul|vanemale rahvalaulule]], mis hakkas elavast traditsioonist kaduma. Hävitati arvukalt maarahva [[eesti rahvausund|omausuga]] seotud [[ohverdamine|ohvrikohti]], samuti ehteid, muusikariistu ja luksusasju.
[[Kõlblus]]taotlustes läksid hernhuutlased kohati äärmustesse, nende usulises praktikas esines [[ekstaas|ekstaatilist]] käitumist, mitmes paigas hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, toimus rahvarahutusi. Üks käremeelsem mõisavastane prohvet oli [[Rõuge]]st pärit [[Tallima Paap]]. Kiriku ja aadli hirm sündmuste üle kontrolli kaotada viis selleni, et [[1743]] keelustas [[keisrinna Jelizaveta]] vennastekoguduse liikumise. [[1764]] andis [[Katariina II]] vennastekogudustele taas loa tegutseda, kuid täieliku tegevusvabaduse andis neile [[1817]]. aastal [[Aleksander I]]. Järgnes liikumise uus kõrgaeg. Vennastekogudustega seotud või nende poolt inspireeritud oli [[19. sajand]]i esimestel kümnendidel levinud ekstaatiliste prohvetite, nn [[taevaskäijad|taevaskäijate]] liikumine. Vennastekoguduse teine laine Eestis kestis kuni aastani [[1857]], mil lõpetati misjoniprojekt. 1840. aastatel oli vennastekogudustel üle 70 000 liikme, aastaks [[1918]] oli neid järel u 3000. [[1948]] keelustas nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis|okupatsioonivõim]] vennastekoguduste tegevuse
Vaatamata keelustamisele tegutsesid mitmed kogudused edasi ka nõukogude ajal (luterliku koguduse filiaalina). Nii on tänapäevani säilinud:
- Harku palvemaja Tallinna Nõmme linnaosas Harku tn. 48
- Hageri palvemaja Hageri kihelkonnas
- Saku-Tõdva palvemaja Hageri kihelkonnas
- Kulli palvemaja Varbla kihelkonnas
- Pikavere palvemaja Mihkli kihelkonnas
- Vaida palvemaja Jüri kihelkonnas (käesoleval ajal ei kasutata)
- Nabala palvemaja Jüri kihelkonnas
- Jaanimäe palvemaja Rõuge kihelkonnas
Tänapäeval võib liikumise poolt olla Eestis haaratud u 100 inimest.
Vennastekoguduste liikumist on peetud [[Eestimaa]] ja [[Liivimaa]] talurahva sisuliseks ristiusustajaks. Enne seda järgis [[maarahvas]] ristiusu kombeid vaid formaalselt. Samas murendasid vennastekogudused usku luterliku kiriku tsentraliseeritud ja monopoolsesse usulisse autoriteeti. Hernhuutlus on mõjutanud ka eestlaste [[ärkamisaeg|rahvuslikku ärkamist]] – ühelt poolt läbi nende edendatud [[kirjaoskus]]e, teiselt poolt läbi koguduse sise[[demokraatia]] ja ühistegevuse. Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Kreutzwald]], [[Carl Robert Jakobson|Jakobson]], [[Jakob Hurt|Hurt]], [[Villem Reiman|Reiman]], [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]) olid hernhuutliku taustaga.
| |||