Põhjala teooria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
11. rida:
Sellised argumendid said eriti tähtsaks, kui lisati juurde veel [[arianism]]i ideed [[19. sajand]]i keskel. Selle teooria kohaselt on peamiselt [[Indoeuroopa keeled|Indo-Euroopa keelte]] rääkijad ülimuslikum inimharu, tänu kellele enamik inimkonna saavutustest on olemas.
 
[[1880]]. a. paiku olid paljud [[antropoloog]]id arvamusel, et [[aarialased]] ise pärinevad kusagilt Põhja-Euroopast. [[Thedor Poesche]] pakkus välja idee, et aarialased pärinevad põhjast. [[Karl Penka]] populariseeris selle idee ning lisas, et aarialaste tunnuseks on blondid juuksed ja sinised või rohelised silmad. Tunnustatud bioloog [[Thomas Henry Huxley]] nõustus temaga, kasutades terminit ''[[Xanthochroi]]'' järeldades, et heledama nahatooniga eurooplased (erinevalt tumedama nahatooniga vehemerelastelevahemerelastele, keda Huxley kutsus ''[[Melanochroi]]'''deks) on kõrgema inteligentsitasemega ja seega aarialased. Huxley ideid toetas [[Charles Morris]], kes kirjutas raamatu "The Aryan Race". Raamatus kirjeldas Morris, et aarialased olid algselt blondide juuste ja siniste silmadega. [[Vacher De Lapouge]] kirjutas oma raamatus "L’Aryen", et kõrgema kolbaga blondid on oma liidrieelduste tõttu rahvuslikud liidrid ja seega määratud valitsema madala kolbaga inimeste üle. [[1902]]. a.-laastal väitis Saksa arheoloog [[Gustaf Kossina]], et ta on kindlaks teinud algsete aarialaste matmispaiga Põhja-Saksamaal. Ta arvas, et aarialased olid just sealt rännanud teistesse Euroopa piirkondadesse.
 
[[20. sajand]]i alguses tunnustati seda teooriat ka ülikooli tasemel. Sealt edasi hakkasid sotsioloogid kasutama terminit "[[blond rass]]" ettevõtlike ja innovatiivsete heledajuukseliste isikute kohta Euroopa populatsioonis.