Päevakivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: cs:Živce |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Pertiitne-mikrokliin.jpg|thumb|Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm.]]
'''Päevakivi''' on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsete]] [[Kivimit moodustavad mineraalid|kivimit moodustavate mineraalide]] rühm.
7. rida ⟶ 6. rida:
Hoolimata sellest, et nimetuses sisaldub sõna "[[kivi]]", on tegemist [[mineraal]]ide, mitte [[kivim]]itega.
Päevakivi on tavaline lähteaine [[keraamika]] ja [[geopolümeer]]ide tootmisel. Geoloogias ja arheoloogias kasutatakse päevakivi [[termoluminestsentsdateerimine|termoluminestsentsdateerimisel]] ja [[optiline dateerimine|optilisel dateerimisel]].
==Keemia==▼
[[Pilt:Paevakivide-diagr.gif|thumb|Joonis 1. Enamik päevakividest kuuluvad kas plagioklasside või leelispäevakivide hulka.]]▼
[[2005]]. aastal oli maailma suurim päevakivitootja [[Itaalia]], kes andis ligi viiendiku maailmatoodangust. Itaaliale järgnesid [[Türgi]], [[Hiina]] ja [[Tai]].
Enamasti jagatakse päevakivid koostise alusel kahte rühma, milleks on leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid ((K,Na)[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>]) ning plagioklassid ehk naatrium-kaltsiumpäevakivid (Na[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>] – Ca[Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>8</sub>]). Leelispäevakivid ei ole [[leelis]]elised keemilises mõttes, nimi tuleb sellest, et [[kaalium]] ja [[naatrium]] on [[leelismetall]]id. Tavaliselt kujutatakse päevakivide koostist [[kolmnurkdiagramm]]il, mille nurkadeks on K[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>] (ortoklass, Or), Na[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub> (albiit, Ab) ning Ca[Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>8</sub>] (anortiit, An). Leelispäevakivides ei ületa plagioklassi osatähtsus kümmet protsenti ning vastupidi, plagioklassides ei ole leelispäevakivi komponenti üle kümne protsendi. Albiiti peetakse enamasti plagioklasside hulka kuuluvaks, kuid kindlat piiri leelispäevakivide (pm. ortoklasside) ja plagioklasside vahel pole, mistõttu kaasatakse ka albiit või vähemalt osa albiidi väljast mõnikord leelispäevakivide hulka.▼
▲==Keemia==
Kokkuvõtvalt väljendatakse päevakivide [[Keemiline valem|keemilist valemit]] nii: M[Al(Al,Si)<sub>3</sub>O<sub>8</sub>], kus "M" on [[kaalium]], [[naatrium]], [[kaltsium]], [[baarium]], [[rubiidium]], [[strontsium]] või [[raud]].▼
▲[[Pilt:Paevakivide-diagr.gif|thumb|
▲Enamasti jagatakse päevakivid koostise alusel kahte rühma, milleks on leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid ((K,Na)[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>]) ning plagioklassid ehk naatrium-kaltsiumpäevakivid (Na[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>] – Ca[Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>8</sub>]). Leelispäevakivid ei ole [[leelis]]elised keemilises mõttes, nimi tuleb sellest, et [[kaalium]] ja [[naatrium]] on [[leelismetall]]id. Tavaliselt kujutatakse päevakivide koostist [[kolmnurkdiagramm]]il, mille nurkadeks on K[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>] (ortoklass, Or), Na[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub> (albiit, Ab) ning Ca[Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>8</sub>] (anortiit, An). Leelispäevakivides ei ületa plagioklassi osatähtsus kümmet protsenti ning vastupidi, plagioklassides ei ole leelispäevakivi komponenti üle kümne protsendi. Albiiti peetakse enamasti plagioklasside hulka kuuluvaks, kuid kindlat piiri leelispäevakivide (
▲Kokkuvõtvalt väljendatakse päevakivide [[Keemiline valem|keemilist valemit]] nii: M[Al(Al,Si)<sub>3</sub>O<sub>8</sub>], kus "M" on
==Omadused==
Päevakivid on enamasti valget [[Värvus|värvi]]. [[Graniit|Graniidile]] punaka tooni andev [[kaaliumpäevakivi]] on värvunud punaseks tänu lisanditele. Päevakivide [[kõvadus]] [[Mohsi astmik]]ul on 6. Nad kuuluvad [[Trikliinne süngoonia|trikliinsesse]] ja [[Monokliinne süngoonia|monokliinsesse]] [[süngoonia]]sse. Päevakividel on hea kahesuunaline [[lõhenevus]].
| |||