Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 41 baiti ,  11 aasta eest
keeletoimetasin
Resümee puudub
(keeletoimetasin)
'''Joosep Liiv''' ([[4. mai]] [[1870]] [[Alatskivi]] – [[24. veebruar]] [[1957]] [[Kiisa]]) oli eesti kirikuõpetaja.
 
Joosepi koolitee algas Varnja kirikukoolis, ning jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta pooleli jättis, sest talle ei meeldinud koolis valitsenud vene vaim. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes kaastööd [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Õpihimu viis ta [[Treffneri gümnaasium]]i (lõpetanuks aastal 1896)<ref>http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1896</ref>. Küpsuseksamid tegi ta siiski eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos [[Harald Põld|Harald Põlluga]], kellest sai tema kursusekaaslane ülikoolis). Ta õppis [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas [[1896]]–[[1901]]. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas ta end ühe semestri [[Berliini Ülikool]]is.
 
Prooviaastal oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändras]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeestel]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Toril]]. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv [[21. veebruaril]] (vkj 8. veebruaril) [[1904]] [[Riia Jakobi kirik]]us.
 
[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es, (siismis tollal oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändra koguduse]] abikogudus [[Pärnumaa]]l, [[Liivimaa]]l). Kui 19. sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse ([[Liivimaa kubermang]]u), siiskuid Põhja-EestisseEestis ([[Eestimaa kubermang]]uus) oli see palju raskem. Ent enneEnne Joosep Liivi olid selleeestlastes jääPõhja-Eestisse lahtipastoriteks murdnudsaanud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas kahele sakslasest pastorikandidaadile ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). AgaPõhjus asivõib oliolla selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkuslahkunud [[Novorossiisk]]isse.
 
Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]] oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti taJoosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks [[Siber]]isse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse -kogusummas 60 kopikat. (koosKoos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent [[Daniel Burchard Lemm]], [[Narva Aleksandri kogudus]]e õpetaja [[Jakob Jalajas]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Johannes Eberhard]], [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja [[Richard Georg von Hirschhausen]] ja [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja [[Haller]]).
 
Aastatel [[1907]] – [[1940]] töötas Joosep Liiv [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana. [[1927]] – [[1935]] oli ta Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] kiriku ülemkohtu liige ja [[1939]] – [[1944]] [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]]. Kuigi Joosep Liiv läks [[1. jaanuar]]il [[1941]] emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.
Joosep Liiv tuli [[Rapla]]sse vallalisena ja abiellus [[1908]]. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]].
 
==Isiklikku==
Joosep Liiv tuli [[Rapla]]sse vallalisena ja abiellus [[1908]]. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]].
Joosep Liivil oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Vanim tütar Salme (filoloog) abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti (ja [[Käina Martini kogudus]]e õpetaja) [[Voldemar Kirotar]]iga, kes küüditati [[1941]]. aastal. Keskmine tütar Helga (samuti filoloog) abiellus [[Felix Kibbermann]]iga. [[Salme Kirotar]], [[Felix Kibbermann]] ja viimase õde [[Elisabeth Kibbermann]] said laiemalt tuntuks saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.
 
Joosep Liivil oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. VanimFiloloogi haridusega vanim tütar Salme (filoloog) abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti (ja [[Käina Martini kogudus]]e õpetaja) [[Voldemar Kirotar]]iga, kes küüditati [[1941]]. aastal. Keskmine tütar Helga, (samuti filoloog), abiellus [[Felix Kibbermann]]iga. [[Salme Kirotar]], [[Felix Kibbermann]] ja viimase õde [[Elisabeth Kibbermann]] said laiemalt tuntuks saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.
 
Joosep Liivi onupojad olid kirjanikud [[Juhan Liiv]] ja [[Jakob Liiv]].