resümee puudub
Resümee puudub |
|||
|
[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es (siis oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikogudus [[Pärnumaa]]l, [[Liivimaa]]l). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse([[Liivimaa kubermang]]u), siis Põhja-Eestisse([[Eestimaa kubermang]]u) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus [[Novorossiisk]]isse.
Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]] oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti ta tsaarivõimude poolt 9 kuuks
Joosep Liiv tuli [[Rapla]]sse vallalisena ja abiellus [[1908]]. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]].
| |||