Mägi-Karabahh: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ker (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:az-qa kaart.svg|thumb|300px|Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne armeenlaste poolt okupeeritav territoorium Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid.]]
'''Mägi-Karabahh''' ([[aserbaidžaani keel]]es ''Dağlıq Qarabağ'', [[armeenia keel|armeenia]]es Արցախ (''Artshahh'')) on endine [[autonoomne oblast]] (AO) [[Aserbaidžaan]]i koosseisus, mille staatuse ümber puhkes [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus relvastatud konflikt aserbaidžaanlaste[[aserid|aserite]] ja [[armeenlased|armeenlaste]] vahel. Selle konflikti üheks katalüsaatoriks said märtsis [[1988]] Aserbaidžaanis [[Bakuu]] lähistel [[Sumqayıt|Sumgaidis]] aset leidnudtoimunud [[armeenlased|armeenlaste]] ja [[aserid|aserite]] vahelised kokkupõrked, mille käigus aserite enamus tarvitas ulatuslikku vägivalda armeenlaste suhtes.
 
'''Mägi-Karabahh''' ([[aserbaidžaani keel]]es ''Dağlıq Qarabağ'', [[armeenia keel|armeenia]] Արցախ (''Artshahh'')) on endine [[autonoomne oblast]] (AO) [[Aserbaidžaan]]i koosseisus, mille staatuse ümber puhkes [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus relvastatud konflikt aserbaidžaanlaste ja armeenlaste vahel. Selle konflikti üheks katalüsaatoriks said märtsis 1988 Aserbaidžaanis Bakuu lähistel [[Sumqayıt|Sumgaidis]] aset leidnud [[armeenlased|armeenlaste]] ja [[aserid|aserite]] vahelised kokkupõrked, mille käigus aserite enamus tarvitas ulatuslikku vägivalda armeenlaste suhtes.
 
==Staatus==
 
Aserbaidžaani haldusüksusena Mägi-Karabahhi ei eksisteeri. Tema territoorium on jagatud rajoonide vahel, mille piirid alati ei järgi (näiteks põhjaosas) endise [[Mägi-Karabahhi AO]] piire.
 
''[[De facto]]'' on tegu Aserbaidžaani keskvalitsusest sõltumatu '''[[#Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigiga]]''', mis lisaks endise autonoomse oblasti aladele hõlmab ka ümberkaudseid piirkondi (vt kaarti). Mägi-Karabahhi Vabariiki pole ametlikult tunnustanud ükski riik, ka mitte [[Armeenia]].
 
Hoolimata Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisest [[relvarahu]]st, jätkub nende vahel Mägi-Karabahhis [[madala intensiivsusega sõda]], millega kaasnevad inimohvrid. USA, Prantsusmaa ja Venemaa vahendavad Armeenia ja Aserbaidžaani valitsusdelegatsioonide [[läbirääkimised|läbirääkimisi]]. Välja on käidud ettepanek koraldada [[rahvahääletus]], mille toimumise aeg määratakse kindlaks edaspidi, et lõplikult otsustada piirkonna staatus, tuua mõned maa-alad tagasi Mägi-Karabahhi kontrolli alla ja tagada julgeolek piirkonnas.
 
Aserbaidžaani president [[Ilham Alijev]] ja Armeenia president [[Serž Sargsjan]] kohtusid [[2. november|2. novembril]] [[2008]] [[Moskva]]s [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Dmitri Medvedjev]]iga. Kõneluste lõppedes kirjutati alla deklaratsioonile, milles nad kinnitasid soovi jätkata läbirääkimisi, ja pärast seda ongi nad omavahel kohtunud, sealhulgas [[Peterburi]]s.
 
==Mägi-Karabahhi Vabariik==
{{Provints
| nimi = Mägi-Karabahhi Vabariik
| omakeelne_nimi_1 = armeenia | Լեռնային Ղարաբաղի Հանրապետություն |(Lernajin Gharabaghi Hanrapetuthjun)
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|150px|border|Mägi-Karabahhi lipp]]
| lipu_link = [[Mägi-Karabahhi lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of Arms of Nagorno Karabakh.gif|200px|Mägi-Karabahhi vapp]]
| vapi_link = [[Mägi-Karabahhi vapp]]
| pindala = ~4800
| elanikke = 145 000 (2002)
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimi = [[Stephanakert]]
| asendikaardi_pilt =
}}
 
===Valitsuskord===
 
Mägi-Karabahhi Vabariigis valitseb presidentaalne riigikord. President määrab ja kutsub tagasi ministrid. Parlamenti kutsutakse Rahvuskoguks. Parlamendis on 33 liiget, neist 17 valitakse proportsionaalse süsteemi alusel ning 16 ühemandaadilistes ringkondades majoritaarse süsteemi järgi.
 
PresidendiksMägi-Karabahhi president on alates [[2007]]. aastast [[Bako Sahakjan]].
 
===Rahvastik===
Rahvastiku enamuse (~95%) moodustavad selles piirkonnas põlisrahvana elavad armeenlased. Neile lisaks elab Mägi-Karabahhis [[assüürlased|assüürlasi]], [[kurdid (rahvas)|kurde]] (peamine asuala Armeeniat ja Mägi-Karabahhi eraldavas nn [[Laçıni koridor]]is) ning [[kreeklased|kreeklasi]]. Enne [[1980. aastat|1980. aastate]] lõpu konflikti Mägi-Karabahhis ja sellest Armeenia ning Iraani poole jäänud aladel elanud [[aserid]] on nüüd põgenikena elamas mujal Aserbaidžaanis.
 
Rahvastiku enamuse (~95%) moodustavad selles piirkonnas põlisrahvana elavad armeenlased. Neile lisaks elab Mägi-Karabahhisseal [[assüürlased|assüürlasi]], [[kurdid (rahvas)|kurde]] (nende peamine asuala on Armeeniat ja Mägi-Karabahhi eraldavas nn [[Laçıni koridor]]is) ning [[kreeklased|kreeklasi]]. Enne [[1980. aastataastad|1980. aastate]] lõpu konflikti Mägi-Karabahhis janing sellest Armeenia ningja Iraani[[Iraan]]i poole jäänud aladel elanud [[aserid]] on nüüd põgenikena elamaspõgenenud mujalmujale AserbaidžaanisAserbaidžaani.
Nõukogude Liidu lõpupäevil elas Mägi-Karabahhi AO-s 192 000 inimest. Nende seas oli armeenlasi 76% ja asereid 23%, lisaks venelasi ning kurde. [[1980. aastad|1980.]]–[[1990. aastad|1990. aastate]] vahetusel on sinna elama asunud ligikaudu 40 000 armeenlasest põgenikku muudest Aserbaidžaani piirkondadest.
 
Enamik usklikke on [[kristlased]] ja kuuluvad [[Armeenia Apostellik Kirik|Armeenia kirikusse]]. On ka [[õigeusk]]likke ja evangeelseid kristlasi. Teiste religioonide hulgas on levinuim [[judaism]].
1924. aastal, mil Nõukogude Liit lõi Mägi-Karabahhi AO, oli armeenlaste osakaal rahvastikus 94%.
 
Elanikud räägivad enamasti armeenia keele karabahhi [[murre]]t, mis erineb armeenia keelest märgatavalt, sest sisaldab palju [[laensõna|laensõnu]] [[vene keel|vene]], [[türgi keel|türgi]] ja [[pärsia keel]]est.
 
Nõukogude Liidu lõpupäevil elas Mägi-Karabahhi AO-s 192 000 inimest. Nende seas oli armeenlasi 76% ja asereid 23%, lisaks venelasi ning kurde. [[1980. aastadvenelased|1980.venelasi]]–[[1990 ja kurde. aastad|1990. aastate]]aasta vahetuselpaiku onasus sinna elama asunud ligikaudu 40 000tuhat armeenlasest põgenikku muudest Aserbaidžaanimujalt piirkondadestAserbaidžaanist.
 
[[1924]]. aastal, mil [[Nõukogude Liit]] lõi Mägi-Karabahhi AO, oli armeenlaste osakaal rahvastikusseal 94%.
 
===Linnad===
Asulaist suurimad on pealinn [[Stephanakert]] ([[aserbaidžaani keel|aseri]] Xankəndi) ning Šuši ([[Şuşa]]).
 
Asulaist suurimad on pealinn [[Stephanakert]] ([[aserbaidžaani keel|aseri]] Xankəndi) ning Šuši ([[Şuşa]]).
==Vaata ka==
*[[Mägi-Karabahhi AO]]
 
==Välislingid==
{{CommonsCommonscat|Category:Nagorno-Karabakh}}
* [[Igor Taro]]: [http://www.postimees.ee/?id=45671 Rahusobitaja Venemaa võttis käsile Mägi-Karabahhi], Postimees, 3. november 2008
* [[Aive Levandi]]: [http://www.ekspress.ee/2009/10/30/reis/45748-magedes-asub-riik-riigis---magi-karabahhia Mägedes asub riik riigis - Mägi-Karabahhia], Ekspress.ee, 30. oktoober 2009
 
===armeenlaste===
=== Armeenlaste sieisukohad ===
*[http://www.president.nkr.am/ Mägi-Karabahhi Vabariigi president]
*[http://www.nkrusa.org/ Nagorno Karabakh Republic Office in Washington, DC]
*http://www.karabagh.am/firstpage.htm
* [http://www.armenica.org Armenica.org]
 
===aserite===
=== Aserite seisukohad ===
*http://www.human.gov.az