7. lend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
== Iseloomustuseks ==
Lavakunstikateedri 7. lendu peetakse sageli säravaks ja legendaarseks: neid üliõpilasi iseloomustas juba kooliajal suur töövõime ja distsipliin. On arvatud, et see võis kõige muu kõrval tuleneda üliõpilaste suuremast elukogemusest, kuna mitmed kursuslased olid varem, enne lavakooli jõudmist, jõudnud õppida mõnel muul erialal (Anne Paluver matemaatikat, Merle Karusoo sotsioloogiat, Külliki Tool fotograafiat, Ago-Endrik Kerge oli olnud tantsija jne). Seega võib 7. lendu pidada laia silmaringiga teadlike õppijate lennuks.
Silma hakkab ka üliõpilaste võrdlemisi suur vanusevahe sama kursuse lõikes; otse keskkoolipingist tulijaid oli üksikuid. 7. lennus oli seegi esmakordne, et samal kursusel õppisid nii tulevased näitlejad kui ka lavastajad, tooniandvateks kujunesid kursusel just viimased. Kursuse vaimseks liidriks ja autoriteediks võis pidada lavastaja suunal õppinud Merle Karusood, kes oli valitud ka kursusevanemaks. Lõpetanute mälestuste kohaselt Andekas 7. lend on samavõrd ka traagilise saatusega lend, kuna selle 5 liiget (Berg, Kibuspuu, Krjukov, Luik, Laanemets) surid juba verinoorena või parimas loomeeas. Tänapäevani on aktiivselt näitlejatena teatrilaval veel vaid Anne Paluver (Vana Baskini teatris), Külliki Saldre (Vanemuises) ja Kalju Orro (Tallinna linnateatris). Teine osa (Karusoo, Pedajas, Peterson) jätkavad lavastajana või õppejõuna ning kolmandad mõnes teatrile lähedases valdkonnas või on sootuks muule elualale suundunud (Kadri Tamberg). 7. lend jäi lavakunstikateedris Voldemar Panso viimaseks lennuks, Panso matustel viskasid üliõpilased teatrimehele hauda kaasa oma teklid. [[Kategooria:Eesti teater]]
|