Ridala: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib piirkonnast Läänemaal; samanimelistest küla kohta Laimjala vallas Saare maakonnas vaata artiklit [[Ridala (Laimjala)]]}}
{{toimeta}}
'''Ridala''' ([[ladina keel|lad.ladina]] ''Rotalia''; ''Rotelewic'') on(esmamainimine aastast [[Ridala1215]]) kihelkond|oli võimas [[muinaskihelkond]], jamis ajaloolinevalitses piirkond[[1200]]. aasta paiku kogu hilisema [[Läänemaa]]l põhjaosa. KaasajalRidala kannab[[kirikukihelkond]] ([[saksa keel|saksa]] ''Kirchspiel Roethel in Wiek'') rajati sedaarvatavasti nimeaastail [[1220]]-[[1230]] ja kaasajal kattub see umbes 90% ulatuses [[Ridala vald|Ridala valla]] territooriumiga. Kihelkonna maadel asub ka Läänemaa keskus [[Haapsalu]] (''Hapsal'').
 
Kihelkonnakirik oli [[Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirik]].
 
== Ajalugu ==
 
Muinaskihelkond hõlmas peale hilisema kirikukihelkonna ka [[Lääne-Nigula]], [[Martna]] ja [[Noarootsi]] ala. Asustus oli suhteliselt tihe, teada on ka linnuste olemasolu ([[Tubrilinn]]). Aastal 1215 toimus Ridalasse ristisõdijate rüüsteretk. Ridala kirikukihelkond kuulus [[Saare-Lääne piiskopkond]]a. Aastatel [[1260]]-[[1270]] rajati [[Haapsalu piiskopilinnus]], selle kõrvale tekkis Haapsalu linn. Enne [[Liivi sõda]] on teada [[Uuemõisa mõis|Uuemõisa piiskopimõis]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõis]], [[Ungru mõis]] ja [[Võnnu mõis (Ridala)|Võnnu mõis]]. [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il asus rannikule elama [[rannarootslased|rootslasi]]. [[Kihelkonnakool]]i kohta on teateid aastast [[1788]]. [[19. sajand]]i lõpus rajati [[Baptism|baptisti]] kogudusi ja [[Mäemõisa õigeusu kirik]].
 
==Vaata ka==
7. rida ⟶ 13. rida:
*[[Ridala põhikool]]
*[[Ridala sovhoos]]
 
== Välislingid ==
 
*[http://www.mois.ee/kihel/ridala.shtml Ridala kihelkond Mõisaportaalis]
*[http://kirikud.muinas.ee/?page=2&subpage=320 Ridala kirik]
*''"EE 8", Tallinn 1995, lk. 123''
 
{{Ridala kihelkond}}
 
[[Kategooria:Läänemaa kihelkonnad]]