Charles-Michel de l'Épée: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
Abbé '''Charles-Michel de l'Épée''' ([[25. november]] [[1712]] [[Versailles]] – [[23. detsember]] [[1789]] [[Pariis]]) oli [[Prantsusmaa]] [[pedagoog]], [[surdopedagoogika]] rajaja.
 
Ta oli pärit jõukast perest ja õppis [[teoloogia]]t, kuid et ta ei nõustunud [[jansenism]]i hukka mõistma, keeldus [[Pariisi peapiiskop]] teda ametisse pühitsemast. Seetõttu asus ta Pariisis tööle advokaadina ningja kaitses tihti vaesemate inimeste õigusi. Aastal [[1760]] puutus ka kokku kahe kurdi õega, kes omavahel [[žest]]e kasutades suhtlesid. Aja jooksul tekkis tal tänu õdedele suhteid ka teiste kurtidega, ning ilmselt just see viis Charles-Michel de l'Épée kurtide õpetamiseni.
 
Aastal [[1760]] puutus ka kokku kahe [[kurt|kurdi]] õega, kes omavahel [[žest]]e kasutades suhtlesid. Aja jooksul tekkis tal õdede kaudu suhteid ka teiste kurtidega ja see viis Charles-Michel de l'Épée kurtide õpetamiseni. Kuid ta ei leiutanud viipekeelt ega õpetanud seda kurtidele, vastupidi, ta õppis kurtidelt viipekeelt, mille nood leiutanud olid.
Ta oli üks [[viipekeel]]e õpetamise [[metoodika]] välja töötamise algatajaid. Aastal [[1771]] asutas ta kurtidele lastele kooli ''Institutsioon Nationale de Paris Sourds-Muet''. See oli esimene kool maailmas, kus hakati õpetama kurte lapsi. Kurtide õpetamine toimus [[viipekeel]]es (nii nagu Pariisi kurdid seda tollal rääkisid). Pedagoogikas lähtus ta paljus [[Jean-Jacques Rousseau]] ja [[Descartes]]i ideedest.
 
Ta oli üks [[viipekeel]]e õpetamise [[metoodika]] välja töötamise algatajaidväljatöötajaid. Aastal [[1771]] asutas ta kurtidelemaailma lasteleesimese kurtide laste kooli ''Institutsioon Nationale de Paris Sourds-Muet''. See oli esimene kool maailmas, kus hakati õpetama kurte lapsi. Kurtide õpetamine toimus [[viipekeel]]esviipekeeles (nii nagu Pariisi kurdid seda tollal rääkisid). Pedagoogikas lähtus ta paljus [[Jean-Jacques Rousseau]] ja [[René Descartes]]'i ideedest.
Tema haud asub [[Saint-Rochi kirik]]us [[Pariis]]is.
 
De l'Épée lükkas ümber seni Prantsusmaal valitsenud seisukoha, et kurdid pole võimelised [[keel (keeleteadus)|keelt]] omandama. Seetõttu otsustas kirik, et kurdid, erinevalt loomadest, peavad hakkama saama [[sakrament]]e selleks, et nad pärast [[surm]]a ei satuks [[põrgu]]sse. See oligi peamine eesmärk, miks de l'Épée kooli asutas, ja selles antav haridus oli põhiliselt religioosne.
 
Tema haud asub [[Saint-Rochi kirik]]us [[Pariis]]is. [[1791]], [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suure Prantsuse Revolutsiooni]] ajal tunnistas [[Rahvusassamblee]] ta inimkonna heategijaks ning tunnistas, et kurtidel on õigused vastavalt [[Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon]]iga. Samal aastal hakkas de l'Épée asutatud kool saama riiklikku toetust. Hiljem nimetati see Püha Jaakobi instituudiks ja veel hiljem anti talle tänapäeval kehtiv nimi Pariisi Noorte Kurtide Riiklik Instituut (''Institut National de Jeunes Sourds de Paris''). Tänapäeval nähakse de l'Épéed [[surdopedagoogika]] ühe rajajana ja tema koolitusmeetodid on levinud üle kogu maailma.
 
==Teosed==
*''Institution des sourds-muets par la voie des signes méthodiques'', 1776
*''La véritable manière d’instruire les sourds et muets, confirmée par une longue expérience'', 1784
 
 
Ta alustas ka viipemärkide leksikoni koostamist, kuid selle töö viis lõpuni tema järgija [[Roch-Ambroise Cucurron Sicard]].
 
 
{{DEFAULTSORT:Epee, Charles-Michel de}}