Speedcore kui selline on loodud üheksakümnendate lõpus, enne sajandi vahetust madalmaades, ilmeslt Hollandis. Välja on ta arenenud Hardcore Technost, minnes iga sammuga aina tempokamaks. Speedcore tunneb ära BPM (beats per minute) järgi, mis näitab, mitu lööki minutis toimub (ehk tempo). Teisalt tunneb speedcore ära väga agressiivsete helidega ja muusika kujundusega. Lood on alates 350bpm kuni 1000bpm ja ülespoole. Asjatundjad vaidlevadsiiski selle üle, et kas on olemas veel üks kiirem alaliik. Osad ütlevad, et on ning nimetavad seda extratone’ks. Extratone on seega üle 1000bpm ning on segunenud müraga. Kuulataje sõnul pidavat see ületama Speedcore intensiivsuse. Erinevalt aga teistest agressiivsetest liikidest nagu Rave ja Gabber, on Speedcore oma ülikõrge BPM tõttu väga raskesti tantsitav muusikaliik. Siiski selle liigi kuulajad võimelised selle järgi hüppama, kargama ja kiiresti pead raputama. Tüüpiline Speecore lugu on pigem anti-muusika ning selle kuulajaskond on tihti poliitiliste ja ühiskondlike normide vastu. Muusika on vihane, agressiivne ning tihti üritab üritab kuulajatele luua vaenulikku atmosfääri. Speedcore DJ’d kasutavad tihti selliseid ründavad ja äkilisi teemasid oma muusikas, loomaks sellist ekstreemsust nagu seda Speedcore on. Paljud DJ’d tihti lisavad oma lugudesse sämpleid inimkarjetest ja karjutavaid sõnasid/fraase. Kasutatakse ka sämpleid vägivaldsetest filmidest, mis tekitavad lugudesse õudust ja vägivaldsust. Lisaks eelmainitud komponentidele kasutatakse Speedcore muusikas ka tihti sämpleid gitarri pininatest, analoog süntesaatoritest, drummidest, nagu näiteks Roland TR909 (Vanakooli trummi masin aastast 1984), müra ja hulgaliselt teisi eletroonilise helisid. Kõik need helid on küll enamasti moonutatud kasutades erinevaid filtreid luues üleüldist karmi muljet. Kui see kõik kokku segada ülikiire BPM’iga, siis tihti on tulemuseks sihipäratu karmus mis annab samalaadse efekti kui kuulata müra muusikat (noise music). Paljud speedcore artistid saavad rahulolu luues muusikat, mis on igat pidi vastuolus normaalsete muusika standarditega. Kogu see exstreemsus on siiski loonud ka osasid DJ’sid, kes parodeerivad kogu seda ekstreemsust, kasutades seejuures koomilisi, natuke kergemaid kuid maniakaalseid sämpleid (ntd helid Futuramast jne), loomaks seda muusikat.
