Atalanta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
[[Pelias]]e mälestusvõistlustel [[maadlus]]es alistas Atalanta [[Peleus]]e, kellest pärastpoole sai [[Achilleus]]e isa.
[[Pilt:Calydonian hunt.jpg|thumb|right| [[Reljeef (kunst)|Reljeef]] [[Kalydoni metssiga|Kalydoni
[[Pilt:THAM-Calydon sarcophagus detail.jpg|thumb|right|Reljeef Kalydoni metsseajahiga [[sarkofaag]]il [[3. sajand]]i teisest veerandist]]
Artemis saatis Kalydoni maad rüüstama hiigel[[metssiga|metssea]], et karistada kuningas [[Oineus]]t, kes oli unustanud talle lõikuse ajal [[uudsevili|uudsevilja]] ohverdada. Siga tappis ka üksikud jahimehed ära. Sellepärast kutsus Oineus kokku [[Kreeka]] vapraimad kütid. Kokku tuli hulk kangelasi, sealhulgas argonaute. Tuli ka Atalanta, kellesse Oineuse poeg [[Meleagros]] esimesest pilgust armus. Ent Atalanta suhtus temasse kui pelgalt sõpra, sest ei tahtnud kunagi abielluda. Kõik ei tahtnud Atalantat jahile kaasa võtta, sest ta oli naine, ent Meleagros käis neile peale, kuni neiugi kampa võeti.
Kult leiti üles ja piirati sisse, kuid too ründas meestesumma ja tappis
Esimesena tabas looma Atalanta nool. Seejärel ründas haavatud kulti Meleagros ja läbistas tolle südame. Vastavalt tavale sai Atalanta kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma.
Selle otsusega ei olnud rahul mõlemad Meleagrose onud, tema ema [[Althaia]] vennad '''Eurypylos''' ja '''Plexippos'''. Nad ütlesid, et Meleagrosel pole õigust [[trofee]]d kellelegi kinkida ja et Atalantale ei tohi seda anda. Nad tahtsid nahka endale. Seepeale tappis Meleagros onud.
Kui Althaia oma vendade surmast kuulis, otsustas ta, et tema poeg on hulluks läinud, nähtavasti [[armastus]]est vääritu naise vastu. Ta võttis puuhalu, milles peitus Meleagrose elu, ja põletas selle ära. Meleagros suri, kuid ka Althaia tappis enese.
Seejärel sai Atalanta teada, kes on tema vanemad, ja läks nende juurde elama. Schoineus ei olnud enam selle vastu, sest see tütar oli poega väärt. Pealegi pole teada, et tal oleks teisi lapsi olnud.
27. rida ⟶ 30. rida:
Atalanta andis kosilastele väikese edu ja kui ta mehele järele jõudis, oli too kaotanud. Ta jõudis ka Hippomenesele järele, kuid too pillas neiu jalge ette õuna. Atalantal kulus ainult mõni hetk selle üleskorjamiseks. Teise õuna poetas noormees raja kõrvale. Neiu korjas ka selle üles. Kui ta kolmandat korda järele jõudis, viskas noormees õuna juba rajast eemale. Atalanta ei suutnud vastu panna ja jooksis õuna järele. Seda vahet ta enam tasa teha ei suutnud ning Hippomenes jõudis esimesena lõputähiseni. Nad abiellusid ja said poja [[Parthenopaios]]e, kes osales sõjakäigul [[Seitse Teeba vastu]].
[[Zeus]] muutis Atalanta ja Hippomenese [[lõvi]]deks
[[Jakob Jordaens]], [[Nicolas Poussin]], [[Guido Reni]] ja [[Peter Paul Rubens]] on loonud Atalantast [[maal]]i. [[Algernon Swinburne]] kirjutas temast [[tragöödia]] ja [[Georg Friedrich Händel]] [[ooper]]i ([[1736]]).
| |||