Immanents: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Kamma (arutelu | kaastöö)
Immanents ja immanentne kiiresti kokku sulatatud
1. rida:
'''Immanents''' (ld. ''immanens'' omane, sisemine; < ld. ''in'' + ''manere'' millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste [[transtsendents]]ile ja tähendab [[Spinoza]] filosoofias jumala kohalolu maailmas, [[Kant]]i tunnetusteooria raames võimaliku kogemuse piiresse jäävat. Üldisemalt: esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.
{{Liita|Immanentne}}
 
'''Immanents''' (ld. ''immanens'' omane, sisemine; < ld. ''in'' + ''manere'' millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste [[transtsendents]]ile ja tähendab [[Spinoza]] filosoofias jumala kohalolu maailmas, [[Kant]]i tunnetusteooria raames võimaliku kogemuse piiresse jäävat.
''< artikkel vajab tõsist kontrollimist >''
==Selle maailma osa==
Enim levinud religioosses kasutuses tähistab jumaliku jõu või jumaliku olevuse omadust viibida kõiges, mis on olemas ([[panteism]]). Selles tähenduses eristub immanentne maailmast eraldiseisva jumala kontseptist ([[transtsendentne|transtsendentsest]]).
 
[[Hinduism]]is kasutatakse seda tähendust [[brahmaan]]i (jumaliku jõu) ja maailma vahelise suhte kirjeldamisel. Sellise religiooni näiteks on ka [[monistlik theism]]. Keskaegse Euroopa filosoofid jagunesid Jumala immanentsuse või transtsendentsuse küsimuses neoplatonistideks ([[Augustinus|Aurelius Augustinus]]) ja aristoteliaanideks ([[Albert Suur]] ja [[Aquino Thomas]]).
 
Ometi ei vastanda see kontsept ennast täielikult [[transtsendentne|transtsendentse]] kontseptile. Religioonis võib Jumal olla inimeses immanentne ilma, et see läheks vastuollu oma transtsendentsusega.
 
Prantsuse 20. sajandi filosoofi [[Gilles Deleuze]]'i järgi on igasuguse tegevuse ja tagajärje põhjus ''immanentne'', erinevalt essentsialistliku filosoofia ettekujutusele välisest ''transtsendentsest'' ideede maailmast. Metafüüsiliselt immanentne on printsiip, mille toime on lahutamatu sellest, milles ta toimib. Oma viimasele tööle pani Deleuze pealkirjaks „Immanentsus: elu...“ ( „L'immanence: une vie...“ )
 
==Sisalduv==
Imanentsus võib tähendada ka, et miski sisaldub milleski või jääb ühe isiku, maailma vmt. sisse.
See tähendus on enam levinud [[Kristlus|kristluses]] ja teistes [[Monoteism|monoteistlikes]] teoloogiates, milles [[Jumal]]at peetakse ülimuslikuks oma loomingu suhtes.
 
== Immanents vs transtsendedents ==
Öeldes, et „Jumal on surnud“ kuulutab [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], et meid on jäetud omapead ning me ei peaks enam püüdma avastada ''transtsendentset'' ja varjatud tõde ega leiutama ''maailma lõpu'' jaoks ''transtsendentset'' ja lõplikku tõde.
 
Midagi sarnast kohtame ka [[Ludwig Josef Johann Wittgenstein|Wittgenstein]]il: „Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida.“ Wittgenstein uskus, et oli formaalselt määratlenud universaalse ''tõe'' kontsepti – formaalselt, seega sõltumatuna mistahes vaatlejast (subjektist). Kas selline tõde on immanentne või transtsendentne? See ei ole oluline: seda eristust ennast ei tohi formaliseerida ning seega „ei ole selle kohta midagi öelda.“
 
[[Jean-Paul Sartre]] tõdeb sedasama, kasutades oma „Dialektilise mõistuse kriitikas“ (1960) liitvormi ''immanentsus-transtsendentsus''.
== Hüperviidad ==
*[http://www.newadvent.org/cathen/07682a.htm Catholic encyclopedia: Immanence]
== Vaata lisaks ==
*[[Panteism]]
*[[Baruch Spinoza|Spinoza]]
*[[Transtsendentne]]
 
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Religioon]]
 
[[en:Immanence]]