Leida Loone: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Leida Loone''' (kuni [[1934]]. aastani '''Rebane'''; [[9. aprill]] [[1911]] [[Peterburi]] – [[28. september]] [[1969]] [[Pangodi]]) oli [[eestlased|eesti]] [[ajaloolane]] ja tõlkija.
 
Pärast Nõukogude võimu taastamist oli ta Ajaloomuuseumi direktor <ref>[[Sirje Annist]]. Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal. – ''Tuna'', 2002, nr 3, lk 40–57</ref>. [[1945]]. aastal{{lisa viide}}Ta vangistati ta Nõukogude võimude poolt süüdistatuna riigikukutamise kavatsuses muuseumi relvakogu kasutades koos teiste muuseumitöötajatega ning sai 25+5 aastat<ref>[http://www.videvik.ee/?id=1403 "Jäljed jäävad tulevikku"], [[Imby Jeletsky]] intervjuu [[Leida Anting]]uga, Videvik, 21. juuni 2007</ref>, kuid vabanes juba [[1946]]{{lisa viide}} ning asus ülikooli õppejõuna tööle{{lisa viide}}. Sellest ajast hakkas Loone tegelema ka ajalooga, spetsialiseerudes agraarajaloole{{lisa viide}}. Aastatel [[1947]]–1948 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi vanem teaduslik töötaja, 1947–1949 Tallinna õpetajate instituudi kateedrijuhataja, [[1949]]–1955 Tartu õpetajate instituudi kateedrijuhataja. Et Loone seisukohad doktoritöös olid marksistlikud, siis keeldusid eesti ajaloolased tema kraadi kinnitamast{{lisa viide}}.
Loone õppis kuni [[1928]]. aastani [[Tallinn]]a tütarlaste kommertsgümnaasiumis{{lisa viide}}, seejärel [[Tartu Ülikool]]is filoloogiat{{lisa viide}}, [[1933]]. aastal sai ta selles magistrikraadi{{lisa viide}}. Aastatel [[1936]]–[[1939]] oli ta Tartu Kommertsgümnaasiumi õppejõud ning [[1939]]–[[1940]] õppealajuhataja{{lisa viide}}.
 
Seetõttu siirdus Loone mõneks ajaks majandusteaduse erialale{{lisa viide}}: aastatelAastatel [[1955]]–1966 oli ta [[Eesti NSV TA Majanduse Instituut|Eesti NSV TA Majanduse Instituudi]] vanem teaduslik töötaja. Aastal 1965 osales ta Münchenis rahvusvahelisel majandusajaloo konverentsil<ref>[http://knjiznice.ffzg.hr/webpac/?rm=results&show_full=1&f=PersonalName&v=International%20conference%20of%20economic%20history]</ref>.
Et ta läks kaasa [[juunipööre|juunipöördega]]{{lisa viide}}, siis Saksa okupatsiooni ajal tal õpetajana töötada ei lasknud{{lisa viide}} ning nõnda teenis ta elatist müüjana{{lisa viide}}.
 
Aastal [[1966]]. aastal sai ta ka doktorikraadi ajaloo alal. Seejärel naasis ta Tartu Ülikooli ning sai 1966 NSV Liidu ajaloo kateedri{{lisa viide}} professoriks (doktoritöö "Agraarküsimus Eestis feodaalse tootmisviisi vastuolude teravnemise ja kriisi perioodil (1760.–1820. aastad)" kaitses ta [[Moskva ülikool]]i juures [[1965]])<ref>[http://ester.nlib.ee/search*est/a%7B364%7D%7B335%7D%7B335%7D%7B334%7D%7B325%7D%2C+%7B364%7D%7B325%7D%7B330%7D%7B324%7D%7B321%7D%2C+1911-1969/ay~ey~hy~hy~gy~F+y~ey~Fy~cy~Ey~A+1911+1969/1%2C2%2C2%2CB/frameset&FF=ay~ey~hy~hy~gy~F+y~ey~Fy~cy~Ey~A+1911+1969&1%2C1%2C Autoreferaadi kirje ESTER-is]</ref>.
Pärast Nõukogude võimu taastamist oli ta Ajaloomuuseumi direktor <ref>[[Sirje Annist]]. Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal. – ''Tuna'', 2002, nr 3, lk 40–57</ref>. [[1945]]. aastal{{lisa viide}} vangistati ta Nõukogude võimude poolt süüdistatuna riigikukutamise kavatsuses muuseumi relvakogu kasutades koos teiste muuseumitöötajatega ning sai 25+5 aastat<ref>[http://www.videvik.ee/?id=1403 "Jäljed jäävad tulevikku"], [[Imby Jeletsky]] intervjuu [[Leida Anting]]uga, Videvik, 21. juuni 2007</ref>, kuid vabanes juba [[1946]]{{lisa viide}} ning asus ülikooli õppejõuna tööle{{lisa viide}}. Sellest ajast hakkas Loone tegelema ka ajalooga, spetsialiseerudes agraarajaloole{{lisa viide}}. Aastatel [[1947]]–1948 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi vanem teaduslik töötaja, 1947–1949 Tallinna õpetajate instituudi kateedrijuhataja, [[1949]]–1955 Tartu õpetajate instituudi kateedrijuhataja. Et Loone seisukohad doktoritöös olid marksistlikud, siis keeldusid eesti ajaloolased tema kraadi kinnitamast{{lisa viide}}.
 
Seetõttu siirdus Loone mõneks ajaks majandusteaduse erialale{{lisa viide}}: aastatel [[1955]]–1966 oli ta [[Eesti NSV TA Majanduse Instituut|Eesti NSV TA Majanduse Instituudi]] vanem teaduslik töötaja. Aastal 1965 osales ta Münchenis rahvusvahelisel majandusajaloo konverentsil<ref>[http://knjiznice.ffzg.hr/webpac/?rm=results&show_full=1&f=PersonalName&v=International%20conference%20of%20economic%20history]</ref>.
 
Aastal [[1966]]. aastal sai ta ka doktorikraadi ajaloo alal. Seejärel naasis ta Tartu Ülikooli ning sai 1966 NSV Liidu ajaloo kateedri{{lisa viide}} professoriks (doktoritöö "Agraarküsimus Eestis feodaalse tootmisviisi vastuolude teravnemise ja kriisi perioodil (1760.–1820. aastad)" kaitses ta [[Moskva ülikool]]i juures [[1965]])<ref>[http://ester.nlib.ee/search*est/a%7B364%7D%7B335%7D%7B335%7D%7B334%7D%7B325%7D%2C+%7B364%7D%7B325%7D%7B330%7D%7B324%7D%7B321%7D%2C+1911-1969/ay~ey~hy~hy~gy~F+y~ey~Fy~cy~Ey~A+1911+1969/1%2C2%2C2%2CB/frameset&FF=ay~ey~hy~hy~gy~F+y~ey~Fy~cy~Ey~A+1911+1969&1%2C1%2C Autoreferaadi kirje ESTER-is]</ref>.
 
Aastal 1969 hukkus ta liiklusõnnetuses<ref>[[Rein Kordes]]: [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=801&sess_admin=ddee294ac11624f010043e7f9534ef12 "Sahinad ajalookoridorides"], Kesknädal, 14. november 2001</ref>.
 
Leida Loone oli aastatelFilosoof [[1934]]–[[1937]] abielus ajaloolase [[NigolasEero Loone]]ga{{lisa viide}},on nendeLeida poegLoone onja filosoofajaloolase [[EeroNigolas Loone]] poeg<ref>[[Rein Ruutsoo]]: [http://www.postimees.ee/280505/esileht/kultuur/167239.php "Eesti mõttekultuuri suursaadik"], Postimees, 28. mai 2005</ref>.
 
==Teoseid==