Riia peapiiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel

Riia peapiiskopkonna vahetuks eelkäijaks oli [[Riia piiskopkond]], millele omakorda eelnes [[Üksküla piiskopkond]]. Juba [[piiskop Albert]] oli püüdnud saada peapiiskopiks, kuid ei olnud suutnud oma tahet [[paavst]]i juures läbi suruda. Siiski oli Riia piiskopil tunduvalt suurem võim kui teistel toonastel Liivimaa piiskoppidel: talle oli antud õigus uusi piiskopkondi rajada ja ka piiskoppe ametisse nimetada. Uued piiskopkonnad, nagu ka Riia oma, allusid otse paavstile. Kuid Alberti varasem soosija [[Bremeni peapiiskop]] püüdis Riia piiskoppi oma ülemvõimu alla saada ja seetõttu oli eraldi peapiiskopkonna loomine kohalike kirikutegelaste meelest hädavajalik. See saavutati aastaks [[1251]], mil paavst määras [[Albert Suerbeer]]i Riia peapiiskopiks (Liivi- ja Preisimaa peapiiskopiks oli ta määratud juba varem, [[1245]]. aastal). Esialgu plaanis Albert rajada peapiiskopkonna residentsi Preisimaale, kuid Saksa ordu vastuseisu tõttu pidi ta sellest mõttest loobuma ja leppima Riiaga. [[1253]]. aastal, kui senine Riia piiskop [[Nikolaus von Nauen]] suri, sai Albert Suerbeer lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid.

 

[[Pilt:Riia ppk.PNG|thumb|Keskaegse Riia peapiiskopkonna stift (helekollane), diötsees (helekollane joon, mis kulgeb paralleelselt halliga) ja vaimuliku ülemvõimu ala Liivimaal (jäme helekollane joon)]]