'''Inkongruentne sulamine''' on [[sulamine]], mille käigus tekkinud [[vedelik]]u koostis erineb algse [[Tahkis|tahke]] [[Aine (füüsika)|aine]] koostisest. Samuti kaasneb inkongruentse sulamisega tahkise koostise muutumine.
Tavalise ehk kongruentse sulamise korral muutub tahke aine sama koostisega vedelikuks. Inkongruentse sulamise korral, aga hakkab tahkis sulama, kuid tekkinud vedelik ei ole sama koostisega. Selliselt sulab näiteks [[päevakivi]]de hulka kuuluv mineraal [[ortoklass]] (KAlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>). Päevakivid on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsed]] mineraalid, mis tähendab seda, et nende [[kristallstruktuur]]i põhielement on [[räni tetraeeder]]. Puhtalt [[räni]]st ja [[hapnik]]ust koosnev mineraal on [[kvarts]]. Et kvartsil (SiO<sub>2</sub>) on madalam [[sulamistemperatuur]] kui ortoklassil, siis on ortoklassi sulamisel tekkinud vedelik [[ränidioksiid]]irikkam kui ortoklass ise. Oletades, et [[Suletud süsteem (füüsika)|süsteem on suletud]], peab muutuma ka allesjäänud tahkise koostis, mis tähendab seda, et osa ortoklassist muutub [[feldšpatoid]] [[Leutsiit|leutsiidiks]] (KAlSiO<sub>4</sub>), mis sisaldab vähem ränidioksiidi kui ortoklass. Kui mineraal on tervenisti ülessulanud, on tekkinud vedelikul muidugi jälle algse mineraaliga identne koostis. Inkongruentselt sulab ka näiteks [[enstatiit]], muutudes sulamise käigus osaliselt [[magneesium]]irikkamaks mineraaliks [[Forsteriit|forsteriidiks]].
