Inkongruentne sulamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Inkongruentne sulamine''' on [[sulamine]],
Tavalise ehk kongruentse sulamise korral muutub tahke aine sama koostisega vedelikuks. Inkongruentse sulamise korral, aga hakkab tahkis sulama, kuid tekkinud vedelik ei ole sama koostisega. Selliselt sulab näiteks [[päevakivi]]de hulka kuuluv mineraal [[ortoklass]] (KAlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>). Päevakivid on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsed]] mineraalid, mis tähendab seda, et nende [[kristallstruktuur]]i põhielement on [[räni tetraeeder]]. Puhtalt [[räni]]st ja [[hapnik]]ust koosnev mineraal on [[kvarts]]. Et kvartsil (SiO<sub>2</sub>) on madalam [[sulamistemperatuur]] kui ortoklassil, siis on ortoklassi sulamisel tekkinud vedelik [[ränidioksiid]]irikkam, kui ortoklass ise. Oletades, et [[Suletud süsteem (füüsika)|süsteem on suletud]], peab muutuma ka allesjäänud tahkise koostis, mis tähendab seda, et osa ortoklassist muutub [[feldšpatoid]] [[Leutsiit|leutsiidiks]] (KAlSiO<sub>4</sub>). Kui mineraal on tervenisti ülessulanud, on tekkinud vedelikul muidugi jälle algse mineraaliga identne koostis. Inkongruentselt sulab ka näiteks [[enstatiit]], muutudes sulamise käigus osaliselt [[magneesium]]irikkamaks mineraaliks [[Forsteriit|forsteriidiks]].
|