Inkongruentne sulamine: erinevus redaktsioonide vahel

 

Tavalise ehk kongruentse sulamise korral muutub tahke aine sama koostisega vedelikuks. Inkongruentse sulamise korral, aga hakkab tahkis sulama, kuid tekkinud vedelik ei ole sama koostisega. Selliselt sulab näiteks [[päevakivi]]de hulka kuuluv mineraal [[ortoklass]] (KAlSi₃O₈). Päevakivid on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsed]] mineraalid, mis tähendab seda, et nende [[kristallstruktuur]]i põhielement on [[räni tetraeeder]]. Puhtalt [[räni]]st ja [[hapnik]]ust koosnev mineraal on [[kvarts]]. Et kvartsil (SiO₂) on madalam [[sulamistemperatuur]] kui ortoklassil, siis on ortoklassi sulamisel tekkinud vedelik [[ränidioksiid]]irikkam, kui ortoklass ise. Oletades, et [[Suletud süsteem (füüsika)|süsteem on suletud]], peab muutuma ka allesjäänud tahkise koostis, mis tähendab seda, et osa ortoklassist muutub [[feldšpatoid]] [[Leutsiit|leutsiidiks]] (KAlSiO₄). Kui mineraal on tervenisti ülessulanud, on tekkinud vedelikul muidugi jälle algse mineraaliga identne koostis. Inkongruentselt sulab ka näiteks [[enstatiit]], muutudes sulamise käigus osaliselt [[magneesium]]irikkamaks mineraaliks [[Forsteriit|forsteriidiks]].