Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
wl
pisitoim
2. rida:
'''Vene-Liivi sõda''' oli relvakonflikt [[Venemaa|Vene]] [[tsaar]]iriigi ja [[Vana-Liivimaa]] (peamiselt [[Liivi ordu]] relvajõudude) vahel aastatel [[1558]]–[[1561]].
 
Tavapäraselt loetakse Vene-Liivi sõja aega [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguseks. Kui Liivi sõja näol on pigem tegu koondnimetusega [[Ivan IV]] valitsusajal eri jõudude vahel aset leidnud erinevatele sõdadele Liivimaa pinnal väga erinevate jõudude vahel, siis Vene-Liivi sõjas osales vaid kaks eelpool mainitud oponentivastast.

Liivi sõda võib vaadelda ka kui kujunevate Läänemere-äärsete territoriaalriikide omavahelise võimuvõitluse esimest vooru, kus peakannatajaks oli endine Vana-Liivimaa. Vene-Liivi sõda on sel juhul käsitletavvõimuvõitluse kui selle proloogsissejuhatus, milmille toimuskäigus keskaegsevarises riikliku korraldusegakokku Liivimaa kokkuvarisemine,keskaegne riigikorraldus misja sai territoriaalriikide konfrontatsiooni otseseks eelduseks.
 
==Eellugu==
13. rida ⟶ 15. rida:
Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Vene väed ületasid endise Kaasani khaani [[Šig-Alei]] juhtimisel Liivimaa piiri Alutaguse ning Vastseliina juures ning laastasid kuu jooksul maad. Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. Ent raha ei saadud õigeaegselt kokku ning [[11. mai]]l langes venelaste kätte ootamatult [[Narva]]. Seejärel polnud tsaar enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi.
 
1558. aasta suvel järgnes maa sihipärane vallutamine, mil venelaste kätte langes nii [[Tartu piiskopkond]]<ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469-477]</ref>, kui ka enamik [[Virumaa]]st. Soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud, ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).
 
Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi [[Rõngu linnus]]e vallutamine ning hävitamine. Liivimaalaste leeris puhkesid vastuolud ordumeeste ja peapiiskopi vägede vahel ning pärast Kettleri haavtasaamisest loobuti sõjakäigu jätkamisest.