Erinevus lehekülje "Mäginulg" redaktsioonide vahel

Lisatud 1622 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: es:Abies lasiocarpa)
| seisund = LR/lc
| seisundi_süsteem = iucn2.3
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Abies lasiocarpa|aasta=1998|ID=42289|IUCN_aasta=2010}}</ref>
| seisundi_ref =
| pilt = SubalpineFir 7458.jpg
| pildi_seletus = Mäginulud Mount Rainier'i rahvuspargis
| pildi_laius = 240px260px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
| perekond = [[Nulg]] ''Abies''
| liik = [[Mäginulg]]
| alamliik = ''Abies lasiocarpa'' var. ''lasiocarpa''
| binaarne = ''Abies lasiocarpa''
| binaarse_autor = (Hooker) Nuttall (1849)
| levikukaart = Abies lasiocarpa range.JPG
| levikukaardi_laius = 250px
| levikukaardi_seletus = Levikuala kaart
| sünonüümid = *''Abies balsamea'' subsp. ''lasiocarpa'' (Hook.) Boivin <small>(1959)</small>
*''Abies bifolia'' A. Murray bis <small>(1863)</small>
*''Abies concolor'' var. ''lasiocarpa'' (Hook.) Beissn. <small>(1887)</small>
*''Abies lasiocarpa'' var. ''fallax'' (Engelm.) Franco <small>(1950)</small>
*''Abies subalpina'' Engelm. <small>(1876)</small>
*''Abies subalpina'' var. ''fallax'' Engelm. <small>(1878)</small>
*''Picea bifolia'' (A. Murray bis) A. Murray bis <small>(1875)</small>
*''Picea lasiocarpa'' (Hook.) A. Murray bis <small>(1875)</small>
*''Pinus lasiocarpa'' Hook. <small>(1838)</small><ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648400| Pealkiri = Conifer database: "''Abies lasiocarpa''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 24.08.2010| Keel = inglise}}</ref>
*''Pinus lasiocarpa'' Hook.
 
}}
'''Mäginulg''' (''Abies lasiocarpa'') on [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]] [[nulg|nulu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].
[[Image:Abies lasiocarpa youngcones.jpg|left|thumb|Noored käbid]]
[[Image:SubalpineFir 7753t.jpg|left|thumb|Tüvi]]
 
==Teisendid ja nende levikuala==
Liigil eristatakse kahte teisendit:
Mäginulg kasvab päris suurel territooriumil [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas. Liik on jagatud kaheks teisendiks:
*'''Mäginulg''' (''Abies lasiocarpa'' var. ''lasiocarpa'') ehk tüüpteisend kasvab [[Alaska]]s, [[Kanada]] idaosas ja [[USA]] kirdeosas.
*'''[[Korginulg]]''' (''Abies lasiocarpa'' var. ''arizonica'') ehk '''korginulg''' kasvab levikualalevila lõunaosas [[USA]]s [[Colorado]], [[New Mexico]] ja [[Arizona]] osariigi mägedes.
 
Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni &minus;45 °C. Lõunaosas kasvab aga kuni 3658 m kõrgusel merepinnast, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus &minus;3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.
 
== Kirjeldus ==
[[ImagePilt:Abies lasiocarpa youngcones.jpg|left|thumb|Noored käbid]]
Puu kasvab 15–30 (40) m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt 30–60 (80) cm. Eluiga 150–250 (300) aastat. [[Võra]] on kitsaskoonusja kujuga. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvuline ja põõsakujuline.
[[ImagePilt:Abies lasiocarpa 28161arizonica3.JPGjpg|left|thumb|PudenenudKorginulu käbidtüvi]]
Puu kasvab tavaliselt 15–30, (40)harva kuni 50 m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt 30–60 (80) cm. Eluiga 150–250 (300) aastat. [[Võra]] on kitsaskoonusja kujuga, ulatub tihti maapinnani. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvuline ja põõsakujuline.
 
Tüüpteisendi tüve koor on praktiliselt sile, pruunikashall, rohkete vaigumuhkudega, vanematel puudel rõmeline ja kestendav. Erinevalt tüüpteisendist on korginulu tüve koor heledam, paksem, korkjas ja vaigumuhkudeta. Noored [[võrse]]d on tuhkjashallikad, kaetud lühikeste karvakestega, aasta pärast muutuvad pruunikashalliks.
 
[[OksPung]]tel püsti seisvad [[käbi]]dad on 6–12ümarad, cmhallikaspruunid, pikkusedvaigused. [[Okas|Okkad]] 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga. Okstel püsti seisvad [[käbi]]d on 6–12 cm pikkused, silinderjas-ellipsoidsed, vaigused, noorelt tumepurpurpunased kuni hallikassinised. 1000 semne mass on 10–12 g.
 
[[Juur]]ed kasvavad kiiresti ja tungivad sügavalepaksemates pinnasessemuldades küllaltki sügavale.
 
Puu kasvab hästi varjus, ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 cm. Madalamatel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 cm.
Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb tormiheidet juurte- või südamemädaniku tõttu, mida põhjustavad mitmed seenhaigused.
 
== PaljunemineLevikuala ja ökoloogia ==
Mäginulg kasvab pärisüsna suurel territooriumil [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas.kirde- Liikja onkeskosa jagatudmägedes kaheks914–3505 teisendiks:m kõrgusel üle merepinna.
[[Image:Abies lasiocarpa 28161.JPG|left|thumb|Pudenenud käbid]]
Mäginulg on [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu. Ta paljuneb peamiselt [[seeme|seemnete]] abil. Rasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] (alumiste okste juurdumisega). Sellisteks iseloomulikeks kohtadeks on [[laava]]ga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.
 
=== Kliima ===
Valgusküllases paigas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.
Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni &minus;45 °C. Lõunaosas kasvab aga kuni 3658 m kõrgusel merepinnast, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus &minus;3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.
 
=== Kasvupinnas ===
Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab madalamatel kõrgustel jõelammidel ja [[liustik]]e poolt mahajäetud [[moreen]]il. Kõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) [[liivmuld|liiv-]] ja [[liivsavimullad|liivsavimuldadel]], mis on moodustunud peamiselt [[basalt|basaldist]], [[andesiit|andesiidist]] ja [[kilt|kildast]]. Kesisemalt kasvab jämedama fraktsiooniga [[purdpinnas|purdpinnas]]el ja veega küllastunud pinnastel. Samas asustab mäginulg [[pineerliik|pioneerliigina]] [[laava]]ga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja [[laviin]]ide poolt rajatud "koridorideskoridore".
 
== Kasvupinnas ==
Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab madalamatel kõrgustel jõelammidel ja [[liustik]]e poolt mahajäetud [[moreen]]il. Kõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) [[liivmuld|liiv-]] ja [[liivsavimullad|liivsavimuldadel]], mis on moodustunud peamiselt [[basalt|basaldist]], [[andesiit|andesiidist]] ja [[kilt|kildast]]. Kesisemalt kasvab jämedama fraktsiooniga [[purdpinnas|purdpinnas]]el ja veega küllastunud pinnastel. Samas asustab mäginulg [[pineerliik|pioneerliigina]] [[laava]]ga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja [[laviin]]ide poolt rajatud "koridorides".
 
Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:
Muldade keskmine [[pH]] on vahemikus 4,5—5,9.
 
=== Kaasliigid ===
Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas koos teiste puudega (peamiselt [[okaspuu]]dega). PeamineMäginulu mäginulu kaasliikkaaspuuliigid on [[Engelmannitoodud kuusk]] (''Picea engelmannii'')alljärgnevalt. Mäginulg kasvab sageli koos järgmiste liikidega:
<table><tr valign=top><td>
*[[Ameerika haab]] (''Populus tremuloides'')
*[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii'')
*[[Igimänd]] (''Pinus longaeva'')
*[[Kaljumänd]] (''Pinus flexilis'')
<td>
*[[Kanada kuusk]] (''Picea glauca'')
*[[Keerdmänd]] (''Pinus contorta'')
*[[Läänemänd]] (''Pinus monticola'')
*[[Läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla'')
<td>
*[[Mertensi tsuuga]] (''Tsuga mertensiana'')
*[[Sitka kuusk]] (''Picea sitchensis'')
*[[Valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis'')
*[[Õilis nulg]] (''Abies amabilis'')
</table>
[[Image:Abies lasiocarpa 0775.JPG|right|thumb|Mount Rainier rahvuspark]]
 
== Paljunemine ==
[[Image:Abies lasiocarpa 077528161.JPG|right|thumb|Mount RainierPudenenud rahvusparkkäbid]]
Mäginulg on [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu. Ta paljuneb peamiselt [[seeme|seemnete]] abil. Rasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] (alumiste okste juurdumisega). Sellisteks iseloomulikeks kohtadeks on [[laava]]ga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.
 
Valgusküllases paigaskasvukohas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.
 
Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
 
== Puidu omadused ja kasutamine ==
Puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse [[väändetugevus|väände-]] ja [[survetugevus]]ega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Mäginulu puidust saab väga hea kvaliteediga [[tselluloos]]i. Kasutatakse peamiselt sisetingimustes - ehituskonstruktsioonides, poolfabrikaattoodete valmistamisel. Välitingimustes saab kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna mäginulu puit laguneb kiiresti.
 
== Kasvatamine Eestis ==
Mäginulg on Eestis vähelevinud. Meil kasvavad nii tüüpteisend kui ka korginulg. Suuremad puud (kuni 12 m) kasvavad [[Järvselja]]l, [[Lasila]] pargis, [[Vana-Varbla]] pargis jm. Puudusteks on väga aeglane kasv ja vastuvõtlikkus [[must pahktäi|mustale pahktäile]].<ref name="duurimused"> "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008. </ref>
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
*[http://www.na.fs.fed.us/pubs/silvics_manual/volume_1/abies/lasiocarpa.htm USDA forest service: Subalpine Fir.]
* [[Endel Laas]]. ''Dendroloogia'', [[Tallinn]] [[1987]].
 
== Välislingid ==
75 775

muudatust