Eesti ajalugu (raamatusari): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
[[1930. aastad|1930. aastatel]] plaaniti üldkäsitlust 5-köitelisena, kuid kolmas köide ilmus alles [[1940]]. aastal. Seejärel tuli üldkäsitluse kirjutamisesse ligi 60-aastane paus, sest [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] võimu ajal muutus senise ajalookäistluse jätkamine võimatuks. [[1999]]. aastal algatati president [[Lennart Meri]] initsiatiivil projekt "Eesti ajalugu 1700–2000", millega plaaniti kirjutada 3-köiteline järg enne sõda pooleli jäänud teosele. Esimestena ilmusid [[2003]]. ja [[2005]]. aastal esimene ja viimane köide, keskmine (üldkokkuvõttes viies) ilmus [[2010]]. aastal. Lisaks on kavasse võetud projekt kirjutada uus kolmeköiteline üldkäsitlus ka 1700. aastale eelnevast ajaloost.
 
== Raamatusarja köited ==
'''Esimese köite''' alapealkirjaks on: "[[Eesti esiajalugu|Esiajalugu]] ja [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistne vabadusvõitlus]]", mis käsitleb aega Eesti ala asustamisest kuni [[1227]]. aastani. Selle peatoimetajaks oli [[Hans Kruus]], tegevtoimetajaks [[Harri Moora]]. Lisaks toimetajatele olid selle autoriteks ka [[Julius Mägiste]] ning [[Eerik Laid]], köite kujundas [[Hando Mugasto]]. Esimene köide ilmus kahes trükis, aastatel [[1935]] ja [[1936]].
 
'''Teise köite''' alapealkirjaks on: "[[Eesti keskaeg]]", mis käsitles aastaid [[1227]]–[[1561]]. Teose toimetajaks oli Hans Kruus, lisaks temale autoriteks veel [[Paul Johansen]], [[Rudolf Kenkmaa]], [[Evald Blumfeldt]], [[Ferdinand Linnus]], [[Erik Tender]], [[Jüri Uluots]], [[Arnold Soom]], [[Andrus Saareste]] ja [[Johannes Paris]]. Kujundaja oli taas Hando Mugasto. Teine köide ilmus aastal [[1937]].
 
'''Kolmanda köite''' alapealkirjaks on: "[[Rootsi aeg|Rootsi]] ja [[Poola aeg]]", see käsitleb aastaid [[1561]]–[[1700]]. Esialgselt plaaniti selles vaadelda ka [[Põhjasõda]], kuid Nõukogude okupatsiooni tõttu muutus see teema ebasoovitavaks. Muus osas sai teos ilmuda siiski veel autorite soovi mööda. Teose peatoimetajaks oli taas Kruus, tegevtoimetajaks aga [[Otto Liiv]]. Peale tema olid autoriteks veel [[Ernst Kollom]], [[Johan Kõpp]], Evald Blumfeldt, Ferdinand Linnus, [[Friedrich Puksoo]], [[Rudolf Põldmäe]], Andrus Saareste, Arnold Soom, [[Gustav Suits]], Erik Tender ja [[Armin Tuulse]]. Tegelikult oli köite õigusajalugu puudutava osa autoriks Jüri Uluots, kuid raamatus teda poliitilistel kaalutulustel ei mainitud. Teose kujundajaks oli taas Hando Mugasto. Kolmas köide ilmus [[1940]]. aasta suvel.
 
'''Neljanda köite''' alapealkirjaks on: "Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni" ning see käsitleb aastaid [[1700]]–[[1819]]. Teose peatoimetajaks oli [[Sulev Vahtre]], tegevtoimetajaks [[Mati Laur]]. Lisaks temale olid autoriteks veel [[Helmut Piirimäe]] ja [[Tõnu Tannberg]]. Neljas köide ilmus [[2003]]. aastal.
 
'''Viienda köite''' alapealkirjaks on: "Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani" ning see käsitleb aastaid [[1819]]–[[1918]]. Selle peatoimetaja oli kuni oma surmani ([[2007]]) Sulev Vahtre, tegevtoimetajateks on aga [[Tiit Rosenberg]] ja [[Toomas Karjahärm]]. Teose autoriteks on [[Andres Andresen]], [[Ea Jansen]], Toomas Karjahärm, [[Mart Laar]], Mati Laur, [[Lea Leppik]], [[Aadu Must]], Tiit Rosenberg, [[Tõnu Tannberg]] ja Sulev Vahtre. See ilmus [[2010]]. aasta suvel.
 
'''Kuuenda köite''' alapealkirjaks on: "[[Vabadussõda|Vabadussõjast]] taasiseseisvumiseni" ning see käsitleb aastaid [[1918]]–[[1991]], kronoloogiana ka aastaid [[1991]]–[[2004]]. Peatoimetajaks oli Sulev Vahtre, tegevtoimetajateks [[Ago Pajur]] ja Tõnu Tannberg. Lisaks neile olid autoriteks veel [[Lauri Vahtre]], [[Jüri Ant]], [[Kaido Jaanson]], [[Mart Laar]], [[Mart Nutt]], [[Raimo Raag]] ja [[Andres Kasekamp]]. Köide ilmus [[2005]]. aastal.
 
== Välislingid ==
27. rida ⟶ 28. rida:
 
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Raamatusarjad]]