Erinevus lehekülje "Kolga-Jaani vald" redaktsioonide vahel

lingid ja kribu
(lingid ja kribu)
'''Kolga-Jaani vald''' asub [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].
 
Kolga-Jaani nimi pärineb [[Katariina II]] haldusreformi ajast, kui ühe maakonna alla jäid kaks Jaani-nimelist paika. Üks neist nimetati [[Suure-JaaniksJaani]]ks ja teine Väike-Jaaniks. Ajapikku muutus soode ja rabade taguse Väike-Jaani nimi [[Kolga-JaaniksJaani]]ks.
 
== Asustus ==
== Ajalugu ==
 
Liivimaa[[Liivi Orduordu]] valitsusajal kuulus praegune Kolga-Jaani ala [[Põltsamaa]] komtuurkonda. Kihelkonda mainiti esimest korda [[1559]]. aastal, toona oli selle nimi Kõrve (Corpes).
 
Kolga-Jaani kirikukihelkond sai alguse [[1639]], kui Põltsamaa lossihärra [[Hermann Wrangel]] tõstis [[Kolga-Jaani Johannese kirik|kohaliku kiriku]] abikiriku seisusest iseseisvaks ja määras sinna esimese luteri õpetaja. Koolihariduse andmist alustati nüüdse Kolga-Jaani alal [[1686]], kui [[Bengt Gottfried ForseliuseForselius]]e algatusel asutati Eestis mitmel pool talurahvakoole[[talurahvakool]]e.
 
[[18. sajandilsajand]]il rajas Põltsamaa lossiomanik sinnakanti mitu ettevõtet. Muuhulgas loodi [[Võisiku mõisamõis]]a maadel Meleskis[[Meleski klaasivabrik|Meleskis klaasivabri]]k, selle tooteist oluline osa läks ekspordiks. Vabrikuasulaks jäi [[Meleski]] kuni klaasitootmise lõpuni [[1992]]. aastal.
 
[[1840. aastad|1840ndail aastail]] astus 25,5% praeguse Kolga-Jaani valla alade asukaist õigeusku[[õigeusk]]u, paljud neist rändasid 1860-70ndail Venemaale[[Venemaa]]le. 1872 püstitati [[Lalsi küla|Lalsi külla]] õigeusu kirik.
 
[[19. sajandisajand]]i II poolel arenes Kolga-Jaanis põllumajandus, muuhulgas edenes [[piimakarjandus]]. Nõukogude ajal oli vallas kaks kolhoosi: [[Kolga-Jaani kolhoos|Kolga-Jaani]] ja [[Leie kolhoos|Leie]]. Kohalik ettevõtlus tegeleb tänini suuresti põllumajandusega.
 
19. sajandi lõpul ja [[20. sajandisajand]]i algul tegutses Kolga-Jaanis pastorina[[pastor]]ina eesti rahvusliku liikumise tegelane [[Villem Reiman]]. Tema juhatusel sai hoo sisse ka kohalik [[karskusselts]] "Eesmärk", mis rajas [[1901]]. aastal mahapõlenud kõrtsi kohale [[rahvamaja]].
 
Kolga-Jaani vald taastati [[19. detsember|19. detsembril]] [[1991]]. aastal. Kohaliku luteri koguduse juhatuse esimehe, endise agronoomi[[agronoom]]i ja raamatukogutöötaja [[Hovard Nurme]] eestvedamisel ehitati koguduse aidast uus [[pastoraat]], mis pühitseti [[6. juuniljuuni]]l [[1999]], ning taastati [[1902]]. aastal ehitatud, nüüd Villem Reimani nimeline rahvamaja, mis avati [[22. september|22. septembril]] [[2007]].
 
== Majandus ==
 
Valda läbib kaks riigimaanteed: [[Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee|Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme]] ja [[Viljandi-Põltsamaa maantee|Viljandi-Põltsamaa]].
 
Kolga-Jaani vald asub suuresti sooaladel[[soo]]aladel. Seepärast on [[turvas]] tähtsaim kohalik maavara, seda kaevandatakse [[Tässi raba|Tässi]], [[Soosaare soostik|Soosaare]] ja [[Parika rabasraba]]s. [[Taganurga]] ja [[Järtsaare]] külas on ka kruusakarjäärid[[kruus]]a[[karjäär]]id.
 
Suur osa valla töötavast elanikkonnast on hõivatud põllumajanduses, tegeldakse ka puidutöötlemise ja kaubandusega. Suurim tööandja on vallavalitsus koos allaasutustega. Vallas asub üks Eesti vähestest kohalikest krediidiasutustest, [[Leie Hoiu-Laenuühistu]].
 
== Kultuur ==
 
Haridust annab vallas kaks kooli: [[Kolga-Jaani Gümnaasium]] ja [[Leie Põhikool]]. [[1995]] valmis Leie koolihoone, [[1996]] Kolga-Jaani kooli spordihoone. Lasteaedu on samuti kaks: [[Leie lasteaed|Leie]] ja [[Kolga-Jaani lasteaed|Kolga-Jaani]]. Kohalikest kultuuritraditsioonidest paistavad silma Villem Reimani mälestuspäevad ja [[2007]]. aastal algatatud Kolga-Jaani valla külade päevad. Tegutsevad [[Kolga-Jaani Maanaiste Selts]], [[Lions-klubi]] Kolga-Jaani, V. Reimani kolleegium, Leie Spordiklubi ning [[Meleski Klaasiajaloo seltsing]].
 
== Vaatamisväärsused ==
 
Kolga-Jaani turismiobjektidest üks silmapaistvamaid on 14.-15. sajandil ehitatud [[Kolga-Jaani Johannese kirik]]. Kiriku kaitsepühak ei ole päris kindel, eri allikad mainivad nii Ristija Johannest kui ka 20. märtsil 1393 märtrina Vltava jõkke uputatud [[Jan Nepomucký|Johannes NepomukiNepomuk]]i (Jan Nepomucký). Pastoraadis on avatud Villem Reimani mälestustuba, kiriku juures on 1988. aastal püstitatud Reimani mälestussammas (pronks, autor V. Jaanisoo) ja Vabadussõja mälestusmärk.
 
Sooalad on ka kohaliku loodusturismi peamine siht. 12 000 hektari suurusest [[Soosaare soostik|Soosaare raba]] põhjaosast 1550 hektarit kuulub [[2006]]. aastast [[Alam-Pedja looduskaitseala]] koosseisu, samas kaevandatakse raba lõunaosas turvast.
 
Valla [[Tartumaa]]-poolsele piirile jääb [[Jõesuu]], kus [[Võrtsjärv]]est voolab välja [[Emajõgi]], mida ääristab [[Jõesuu-Pede luht]]. Emajõe [[luht|luhal]] on terve rida haruldasi puid ja rohttaimi, näiteks [[künnapuu]], [[madal kask]], [[siberi võhumõõk]] ja mitmed [[käpalised]], sealsamas elutseb ka [[rohunepp]].
 
Jõesuu puhkealale püstitati [[2008]]. aastal 15meetrine puust vaatetorn. Samuti asuvad seal 2008. aastal valminud maanteesild, vanast maanteesillast ehitatud kergliiklussild, kaks paadisilda ning lõkke- ja telkimisplats. Et aeglase voolu ja tuulte tõttu kogunev liiv ei ummistaks jõe lähet, kaitseb seda kummalgi kaldal poolekilomeetrine raudkividest [[muul]].
 
Turiste meelitavad ka Võrtsjärve põhjakallast palistavad liivarannad.
27 264

muudatust