Kolga-Jaani vald: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
lingid ja kribu |
||
7. rida:
'''Kolga-Jaani vald''' asub [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].
Kolga-Jaani nimi pärineb [[Katariina II]] haldusreformi ajast, kui ühe maakonna alla jäid kaks Jaani-nimelist paika. Üks neist nimetati [[Suure-
== Asustus ==
17. rida:
== Ajalugu ==
Kolga-Jaani kirikukihelkond sai alguse [[1639]], kui Põltsamaa lossihärra [[Hermann Wrangel]] tõstis [[Kolga-Jaani Johannese kirik|kohaliku kiriku]] abikiriku seisusest iseseisvaks ja määras sinna esimese luteri õpetaja. Koolihariduse andmist alustati nüüdse Kolga-Jaani alal [[1686]], kui [[Bengt Gottfried
[[18.
[[1840. aastad|1840ndail aastail]] astus 25,5% praeguse Kolga-Jaani valla alade asukaist
[[19.
19. sajandi lõpul ja [[20.
Kolga-Jaani vald taastati [[19. detsember|19. detsembril]] [[1991]]. aastal. Kohaliku luteri koguduse juhatuse esimehe, endise
== Majandus ==
Valda läbib kaks riigimaanteed: [[Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee|Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme]] ja [[Viljandi-Põltsamaa maantee|Viljandi-Põltsamaa]].
Kolga-Jaani vald asub suuresti
Suur osa valla töötavast elanikkonnast on hõivatud põllumajanduses, tegeldakse ka puidutöötlemise ja kaubandusega. Suurim tööandja on vallavalitsus koos allaasutustega. Vallas asub üks Eesti vähestest kohalikest krediidiasutustest, [[Leie Hoiu-Laenuühistu]].
== Kultuur ==
Haridust annab vallas kaks kooli: [[Kolga-Jaani Gümnaasium]] ja [[Leie Põhikool]]. [[1995]] valmis Leie koolihoone, [[1996]] Kolga-Jaani kooli spordihoone. Lasteaedu on samuti kaks: [[Leie lasteaed|Leie]] ja [[Kolga-Jaani lasteaed|Kolga-Jaani]]. Kohalikest kultuuritraditsioonidest paistavad silma Villem Reimani mälestuspäevad ja [[2007]]. aastal algatatud Kolga-Jaani valla külade päevad. Tegutsevad [[Kolga-Jaani Maanaiste Selts]], [[Lions-klubi]] Kolga-Jaani, V. Reimani kolleegium, Leie Spordiklubi ning [[Meleski Klaasiajaloo seltsing]].
== Vaatamisväärsused ==
Kolga-Jaani turismiobjektidest üks silmapaistvamaid on 14.-15. sajandil ehitatud [[Kolga-Jaani Johannese kirik]]. Kiriku kaitsepühak ei ole päris kindel, eri allikad mainivad nii Ristija Johannest kui ka 20. märtsil 1393 märtrina Vltava jõkke uputatud [[Jan Nepomucký|Johannes
Sooalad on ka kohaliku loodusturismi peamine siht. 12 000 hektari suurusest [[Soosaare soostik|Soosaare raba]] põhjaosast 1550 hektarit kuulub [[2006]]. aastast [[Alam-Pedja looduskaitseala]] koosseisu, samas kaevandatakse raba lõunaosas turvast.
Valla [[Tartumaa]]-poolsele piirile jääb [[Jõesuu]], kus [[Võrtsjärv]]est voolab välja [[Emajõgi]], mida ääristab [[Jõesuu-Pede luht]]. Emajõe [[luht|luhal]] on terve rida haruldasi puid ja rohttaimi, näiteks [[künnapuu]], [[madal kask]], [[siberi võhumõõk]] ja mitmed [[käpalised]],
Jõesuu puhkealale püstitati [[2008]]. aastal 15meetrine puust vaatetorn. Samuti asuvad seal 2008. aastal valminud maanteesild, vanast maanteesillast ehitatud kergliiklussild, kaks paadisilda ning lõkke- ja telkimisplats. Et aeglase voolu ja tuulte tõttu kogunev liiv ei ummistaks jõe lähet, kaitseb seda kummalgi kaldal poolekilomeetrine raudkividest [[muul]].
Turiste meelitavad ka Võrtsjärve põhjakallast palistavad liivarannad.
|