Johann Friedrich Heller: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Heller sündis Stolpes, Taga-Pommerimaal. Lõpetas Stolpe vanalinna kooli ja immatrikuleerus [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1802]] Königsbergi Ülikooli, [[27. september|27. septembril]] [[1803]] immatrikuleerus ta Halle Ülikooli. Aastast [[1807]] töötas ta koduõpetajana Liivimaal. Õppis aastatel [[1811]]–[[1812]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Ordineeriti [[14. jaanuar]]il [[1812]] õpetajaks.
Oli aastatel [[1812]]–[[1814]] (introdutseeriti [[6. märts]]il [[1812]]) [[Vastseliina Katariina kogudus]]e õpetaja, aastatel [[1814]]–[[1849]] (introdutseeriti [[1. mai]]l [[1814]]) [[Räpina Miikaeli kogudus]]e õpetaja. Aastast [[1834]] oli ta [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] praost, aastast [[1843]] oli ta konsistooriumi assessor<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>.
Helleri tähtsaim kirjutis on "Versuch über das Wesen und den Gebrauch der ehstnischen Casen, besonders des sogenannten Nominativs, Genitivs und Accensativs" ([[Johann Heinrich Rosenplänter]] "Beiträge..." XV; ja lisandeid samas XVI), mida [[Ferdinand Johann Wiedemann]] nimetas nimetas kõige tähtsamaks keeleteaduslikuks teoseks peale [[Johann Hornung]]it, mis 130 aasta jooksul eesti keele käänete kohta ilmunud. Heller tundis ka uuemat tolleaegset kirjandust soome keelegi grammatika kohta. Lisaks avaldas ta kaks kirikulaulude kogumikku. Ühes [[Carl Gottfried Gustav Masing]]iga toimetas ta trükki tartukeelse kirikuagenda tõlke pealkirjaga: "Jummala-Orjuse Ramat Evangeliumi päle pohjandetu..." (Riias, 1835)<ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929</ref>.
== Kirikulaulud ==
| |||