Ernst Kern: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
 
==Eellugu==
[[1964]]. aastal alustas [[Eesti RaadiosRaadio]]s saade "[[Tere hommikust, põllumehed!]]", mis kujunes üheks kuulatavamaiks. 1970-ndatel hakkati otsima saate sisu jaoks head maamehe huumorit ja satiiri. Telliti [[Riho LahiltLahi]]lt (töötas "Edasis") etteantud teemal lugusid, mida lugesid eetrisse raadiomaja diktorid, kuid see polnud see. Ei soovitud kasutada ka rahva hulgas ülioodatud Liivaku-Leenat, kes tegi ajakohast huumorit, kuid mitte satiiri. Ühel Tallinnas korraldatud Eesti agitbrigaadide kavade ülevaatusel jäi sõelale Tartu rajooni Miina Härma kolhoosi kalkunikasvataja Harry Abeli humoresk "Sopsaku Maali juhtum". Eesti Raadio kunstiliste saadete pearežissöör Leo Martin otsustas Abeli majja kutsuda ja humoresk läks Harry Abeli esituses 1. aprillil 1972. põllumeeste tunnis eetrisse. Kuigi selles loos polnud Uduverest ega Kärna Ärnist veel juttu, lugu sobis ja soovitati H. Abeliga koostööd jätkata.
 
==Kärna Ärni lood==
Kuna H. Abel Edasis juba Kärna Ärni nime all oma lugusid avaldas, tehti ettepaneku ka raadio jaoks kätt proovida. Abeli lood olid tehtud elukogemuse najal ning kirja pandud korrektselt. Hea vaist tajuda ja mõista kolhoosniku kui tööinimese iseloomu, veidrusi tolle aja töökorralduses, minnalaskmist, ükskõiksust, ka tinapanemist põõsa taga. Kaastöö kestis ligemale kuus aastat.
 
20. jaanuaril [[1980]] hakkas Sulev Nõmmik ise tekste koostama. Tal oli hea sulejooks ja loogiline sündmuste kirjeldus ning alati jättis ta võimaluse iga lõigu juures improviseerimiseks.
 
==Karakterid==
Kärna Ärni tüübi välja kujundamisel sooviti kuulda õli-, mulla- ja naftasegust, käreda häälega maameest. Nõmmik Ärni oli alati lahe oleku, kuid nina luristav ja muudkui häält puhtaks köhiv. Alates 1974 aastast sai Kärna Ärnist Uduvere vanamees, kelle elukoht asus kusagil Pärnu ligidal.
 
Kärna Ärnil olid ka oma lisakujud, kelle nimesid ta olukorra ilmestamiseks üsna sageli kasutas. Eriti armastas S. Nõmmik neid kasutada hilisemal perioodil, kui ta juba ise Uduvere tekste koostas.
 
Sopsaku Maali tegutses juba Abeli esimeses loos, siis tulid juurde torulukksepp Kribu Aadu, Läku Eedi ja Läku Maali, külajoodik Otu, Uduvere galantseim ja ka ilusaim mees Karla, vaba ja vallaline pealegi, ning lõpuks Sass ja Köka Ruudi. Peale Sopsaku Maali ja Kribu Aadu oli kõik tegelased välja mõelnud Nõmmik. Kribu Aadu ning Läku Eedi jaoks oli tal pidev abiline näitleja [[Väino Aren]].
 
==Esitajad==
20. rida:
 
===Sulev Nõmmik===
Nõmmik tegi raadioeetris Kärna Ärnit esimest korda 29. septembril [[1974]]. See oli Abeli lugu "Kunst nõuab ohvreid".
 
Nõmmik seadis tingimuseks, et verbaalne vanamees peab olema midagi muud kui Abeli tekstikuju Kärna Ärni, mille loob enese kujutluses alles lehelugeja. Säärasest Nõmmiku tõlgendusest oli Abel mõnda aega häiritud, kuid pikapeale rahunes.
27. rida:
 
==Fenomen==
Eesti Raadios oli Sulev Nõmmiku Uduvere Ärni omaette nähtus läbi aegade. Teda võiks pidada eestlaste Švejk´iksŠvejkiks. Uduvere Ärni sai 1974. aastast 1990. aasta sügiseni rääkida kõigest, mõnest asjast küll läbi lillede, kuid kavandatud ja vajalik sai öeldud. Vaatamata igasugustele piirangutele ülevalt poolt, oli Uduvere vanamehe stiil alati paljastavalt ründav, suure sooviga teha inimese elamine paremaks. See vanamees onoli oma tõekspidamistega populaarne linnas ja maal. Teda tahavadtahtsid enesele kõik, "Reklaamiklubi", televisioon, filharmoonia, rääkimata majandite juhtidest.
 
Kust king pigistas, sellest ta Ärnina rääkis,» meenutab abikaasa Aili. Nõmmik on maininud, et Ärnil lubati öelda palju sedagi, mida Sulev Nõmmik ei saanud endale lubada.
 
Paar aastat enne surma antud usutluses [[Urmas Ott|Urmas Otile]] kaebas Nõmmik, et raadio pühapäevahommikusest põllumeestesaatest tuntuks saanud Kärna Ärni hakkab Sulev Nõmmikut tasapisi sööma: "Mind ennast häirib juba see Uduvere mees, muudkui Ärni ja Ärni... Nimed jäävad mulle kergesti külge."
 
 
==Välislingid==