Friisi saared: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1520 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: da:Vadehavsøer)
Resümee puudub
[[Pilt:Waddeneilanden.PNG|thumb|Friisi saarte asendikaart]]
'''Friisi saared''' on saarestik [[Põhjameri|Põhjameres]] [[Holland]]i ja [[Saksamaa]] põhjarannikul ning [[Taani]] läänerannikul. Saari eraldab mandrist [[Waddenzee]]. Nad on madalad ja kaetud [[luide]]tega.
 
Saari eraldab mandrist [[Waddenzee]]. Nad on madalad ja kaetud [[luide]]tega.
Saarte kogupindala on 1047,5 km² ja neil elab kokku umbes 81 300 inimest. Suuremad saared on [[Texel]], [[Rømø]] ja [[Sylt]].
 
Saared jagunevad [[Põhja-Friisi saared|Põhja-Friisi]], [[Ida-Friisi saared|Ida-Friisi]] ja [[Lääne-Friisi saared|Lääne-Friisi saarteks]].
 
Saarte kogupindala on 1047,5 km² ja neil elab kokku umbes 81 300 inimest. Suuremad saared on [[Texel]], [[Rømø]] ja [[Sylt]]. Hollandi Friisi saarte pindala on 405,2 km² ja seal elab 23 872 inimest. Saksa Friisi saarte pindala on 448,52 km² ja seal elab 53 296 inimest.
 
Peamine majandusharu on [[turism]].
 
Viimase jääaja jooksul, mis lõppes umbes 12 tuhat aastat tagasi, oli kogu Põhjameri ja ümberkaudsed mandrijääga kaetud. Merevee tase oli sel ajal Põhjamere kandis 60 meetri võrra madalam kui tänapäeval ja suurem osa Põhjamerest oli kuiv maa. Pärast jääkatte sulamist tõusis meretase ja enamik Põhjamerest muutus mereks. Meri jõudis praeguse rannajooneni 7 tuhat aastat tagasi. Tõus kandis suured liivakogused rannikule ja see tekitas [[düün]]id. Katkematu düünide rida ulatus [[Belgia]]st Taanini.
 
Seejärel jätkus meretaseme langus [[Läänemeri|Läänemerel]] ja kerge meretaseme tõus Põhjamerel. Meri ei tunginud peale natukesehaaval, vaid nii-öelda suurte hüpetega. Kui meri mõnelt poolt läbi düünide murdis, ujutati üle suur maa-ala düünide taga. Endised düüniosad muutusid saarteks. Lõuna pool toimus see varem ja liikus pikkamööda põhja poole. Taanis murdis meri kaldakindlustustest läbi [[15. sajand]]il, uhtus suure osa maismaast merre ja võttis enda alla suure os seni kuivana püsinud maast. Sageli tõid need mere vallutused endaga kaasa inimohvreid, vahel tuhandete kaupa.
 
Friisi saared Saksamaal ja Hollandis liiguvad aeglaselt itta: saare lääneosast uhub meri maad ära ja idaossa kannab seda järjest juurde. Sajandite jooksul on paljud majad ja isegi terveid külasid merre kadunud.
 
[[Kategooria:Euroopa saared]]
27 824

muudatust