Fenomenoloogiline filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Fenomenoloogia" teisaldatud pealkirja "Fenomenoloogiline filosoofia" alla |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Husserl põhjendab fenomenoloogia lõpuks [[transtsendentaalne ego|transtsendentaalses egos]], millega loob ta transtsendentaalse fenomenoloogia, mida enamik tänapäevased fenomenoloogilise filosoofia esindajaid ei järgi.
Kuigi fenomenoloogia on arenenud mitmes suunas, on selle mitmekesisust ühendavaks jäänud fenomenoloogiline meetod, mis lähtub eelkõige fenomeni esmasusest selle ilmingute suhtes. Fenomenoloogilise meetodi üks selgepiirilisemaid määratlusi leidub Heideggeri tuntuima teose "[[Olemine ja aeg]]" seitsmendas paragrahvis, selle selgituseks filosoofilise uurimise printsiibina täiendab Heidegger fenomenoloogilist meetodit hiljem [[fenomenoloogiline reduktsioon|fenomenoloogilise reduktsiooni]], [[fenomenoloogiline konstruktsioon|konstruktsioon]]i ja [[fenomenoloogiline destruktsioon|destruktsioon]]i komponentidega, mis üheskoos igasugust fenomenoloogilist käsitlust filosoofiast peaks kandma.
|