Puugid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
123. rida:
 
==Haiguste levitajad==
Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Eestis on sagedasekssagedased kaks puugiliiki: [[võsapuuk]] (''Ixodes ricinus'') ja [[laanepuuk]] (''Ixodes persiculatuspersulcatus''), kes levitab puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, kevad-suve entsefaliiti, puukborrelioosi, veiste babesielloosi jt. haigusi. Nad levitavad haigusi viiruste, bakterite, vereparasiitide jt. haigustekitajate poolt. Meil leidub puuke eriti rohkelt suve esimesel poolel janing eriti võsastikes ja metsateeradademetsaradade ääres, kus nad väljasirutatud eesjalgadegaesijalgadega ohvrit ootavad. Kui puuk on leidnud peremehe, siis otsib ta kinnitumiseks sobiva koha kinnitumiseks. Harilikult eelistavad nad kaela, loomadel aga kõrvasid, silmalaugusid, kubemeid jt. kohti, kus ohvri nahk on kõige õrnem. Laanepuuk on üks olulisemaid kevad-suve entsefaliidi edasikandjaid, kuid ka võsapuugid võivad olla nakatunud. Kevad-suve entsefaliit esineb inimeste poolt asustamata paikades. Seda kannavad hiired ja teised pisinärilised. Puugid annavad nakkuse edasi ka munadele. Haigustunnusteks on nakatunul 10-15 päeva pärast ilmnev peavalu ja kõrgem temperatuur, millele võivad järgneda mitmesugused närvisüsteemi häired. See haigus võib lõppeda surmaga. Teine haigus, mida puugid rohkelt levitavad on veiste babesielloos, mille levitajaks on põhiliselt võsapuuk. Haiguse tekitajakstekitaja on vereparasiit. HaigustunnuseksHaigustunnused on loomade söögiisu vähenemine ja mõne päeva möödudes ilmub uriini ilmuv veri.
 
 
==Puukide vahendusel inimestele (ja ka loomadele) edasikanduvad enavlevinumad haigused==