Nimisõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uus artikkel "Eesti keele käsiraamatu" põhjal
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 19. august 2010, kell 16:42

Nimisõna ehk noomen on sõnaliik, mis väljendab peamiselt asju ja olevusi. Lauses võivad need esineda aluse ja sihitisena. Nimisõnad on üks käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks (ainsus ja mitmus).

On nimisõnu, mis esinevad vaid ühes arvus: ainsussõnad on tavaliselt ainsuses (nt "kurjus", "nohu"), mitmussõnad mitmuses (nt "püksid", "andmed"). Piirid pole siiski ranged. Ainsussõnu võib vahel kasutada mitmuse vormis (nt "nohud ja muud hädad"), mitmussõnad esinevad ainsuse vormis aga liitsõnade koostises ja fraseoloogilistes väljendites (nt "püksisääred").

Tähenduse põhjal võib nimisõnu liigitada mitmel viisil. Näiteks märgivad liiki üldnimed ja individuaalseid asju pärisnimed, meeleliselt tajutavat konkreetsed ja meeltega tajumatut abstraktsed nimisõnad.

Vaata ka

Välislingid